Maja hakkab kokku varisema, aga miks?
Kuna maailmas on kinnisvaraturul üha suurem nõudlus uute kõrghoonete järgi, siis on ehitajad sunnitud uued hooned üha kiiremini valmis saama, sest muidu võidakse palgata hoopis konkurentfirma. Seetõttu vaadatakse tihti kiiruse tõttu ehitusnõuetest mööda. Samuti võtavad ehitusfirmad tööle palju oskusteta ehitusmehi, kes on nõus väiksema raha eest sama töö ära tegema. Küll aga ei ole sama kindlasti töö kvaliteet.
Sel suvel varises Keenia pealinnas kokku suisa seitsmekorruseline maja.
Näiteks Indias on see probleem üsna terav ning hooned kukuvad väga sageli kokku. Tavaliselt on need ehitused madala sissetulekuga inimeste mitteformaalsed majutusasutused. Ehitatakse kiiresti sotsiaalmaja valmis, aga üsna pea kukub see kokku, sest ehituskvaliteet on sõna otseses mõttes alla igasuguse arvestuse.
Teine levinud põhjus, miks hooned kokku kukuvad, on majaomanike lohakus. See kehtib ka kortermajade kohta. Kui omanik ei investeeri oma majja sentigi, siis aastate jooksul laguneb see ja kukub üks hetk kokku. Niisiis peaksid korter- ja eramajade omanikud olema tähelepanelikud ja reageerima, kui maja seina tekib pragu.
Kui majal on silmnähtavad märgid, et see on kasutuskõlbmatus seisukorras, siis ei tohiks seda enam elamiseks kasutada.
Majad on tavaliselt ehitatud raudbetoonist, miks peaksid olema piisavalt vastupidavad, et kanda erinevaid raskuseid ilma, et see painduks, murduks või mingitmoodi deformeeruks. Hoonete ehitamisel arvestatakse ohutuse huvides aga suuremate raskustega, mistõttu kannab see rohkem asju ja inimesi, kui sinna tegelikult kunagi elama asub.
Hoone stabiilsus sõltub erinevatest teguritest nagu õiged materjalid, vundament, töökvaliteet jne. Näiteks kui töömees teeb halba tööd ja sellest tekib nii-öelda ahelreaktsioon ehk viga kandub edasi, siis variseb maja üks hetk kokku.
Kui vundament on halvasti tehtud, hakkab hiljem või varem maja vajuma. Oluline on kasutada korralikke ehitusmaterjale ning mõelda kogu plaan detailideni läbi, kuhu üks või teine asi minema peab.
Indias 2013. aastal avaldatud katastroofi aruanne toob loetleb sarnaseid põhjuseid: maja struktuur on nõrk ja suuda kanda raskust; maja on valesti planeeritud ja ei sobi kohta, kuhu see ehitati; ehitusel on kasutatud valesid materjale; maja eest ei hoolitseta ja ilmnevaid vigu ignoreeritakse; vandaalid tekitavad majale kahjustusi; muidugi mängivad oma rolli ka loodusnähtused.
Selleks, et tulevikus majad kindlamini püsiksid ja kokku ei kukuks, siis on vaja järgida väga täpselt ehitusnõudeid. Samuti peab kindlasti valima korralikud materjalid ja tellima peensusteni viimistletud projekti, milles on kõik läbi mõeldud. See tähendab, et materjalide valikul on arvestatud näiteks kohalike ilmastikutingimustega ja pinnaga, millele hoone ehitatakse. Kindlasti peab olema ka korralik ehitusjärelvalve. Pigem ilmnegu vead juba ehituse käigus ja neid saab tõenäoliselt parandada, kui see, et need ilmnevad hiljem ja maja kukub kokku.
Allikas: quora.com
Loe lisaks, miks omaalgatuslik rõdude kandekonstruktsioonide remontimine on keelatud.
