Jääpurikate eemaldamine ja lumerookimine ei ole igaühe oma asi – omavalitsused on kehtestanud heakorra eeskirjad, mis on kohustuslikud täitmiseks kinnistu ja ehitise omanikule. Eelkõige tuleb kõnniteedel tagada ohutu liiklemine, aga korras tuleks hoida ka laste mänguväljakud ja muud kinnistul paiknevad kohad, kus libedus ning katustelt langev lumi ja jää võivad inimesi ohustada.
Igal majaomanikul või ühistu esimehel oleks hea lugeda läbi omavalitsuste heakorraeeskirjad, et saada aimu, millised nõudmised on talvisele heakorrale, alates sellest, milliseid puistematerjale võib libedusetõrjeks kasutada ja lõpetades lume ladustamisega. Näiteks ei tohi lund lükata sõiduteele või jätta kõnniteele juhul, kui käiguruumi jääb vähem kui 1,1 meetrit.

Katused on kõige ohtlikumad

Talvise hoolduse juures on kõige ohtlikum nii inimeste, autode kui hoonete seisukohalt katuste lumest, jääst ja jääpurikatest puhastamata jätmine. Samas on katuste hooldamine libedusega keeruline ja omakorda ohtlik seal töötavatele inimestele.

Tehnilise Järelevalve Amet soovitab eelnevalt hinnata, kas katuselt lume lükkamiseks on möödapääsmatu minna katusele või saab seda teha katusele minemata, näiteks redeli abil.
Enne katusele minekut tuleks kindlaks teha kohad, kus on oht katusest läbi kukkuda.
Juhul, kui hoone omanikul puudub nõuetekohane turvavarustus ja muud tööohutuse tagamiseks vajalikud vahendid, siis on soovitav tellida lumekoristustööd sellele spetsialiseerunud ettevõttelt.
Juhul, kui lund visatakse inimeste ja sõidukite liikumistsooni, tuleb see tööde teostamise ajaks piirata ohutuslintidega.

Hooletu omanik riskib kahjunõudega

Talvisele kinnistu hooldusele läbi sõrmede vaatav majaomanik riskib tavaliselt kahe asjaga: kohaliku omavalitsuse ettekirjutuste ja trahvidega ning veel hullem – õnnetuse korral kopsaka hagi saamisega. Kurbi näiteid, kus jääpurikate kukkumise või libeduse tõttu tekkinud traumade eest nõutakse valuraha, on Eestis küll ja küll.

Korteriühistu liikmeil tasub meeles pidada, et käesoleva aasta alguses jõustunud uus korteriomandi- ja korteriühistuseadus tõi kaasa korteriomandist tuleneva nõude korral korteriomanike ühise vastutuse. Kortermaja räästast kellelegi pähe kukkunud jäätükk või libastumine kõnniteel võib kaasa tuua suure kahjunõude, mida ühistu liikmed peavad solidaarselt tasuma. Siit moraal – odavam on nõuda kojamehelt eeskujulikku hoone ja kinnistu hooldamist, selle asemel, et maksta suuri ja ootamatuid arveid.

Lõpetuseks – talvisele hooldusele tuleks läheneda mõistlikult, et ei oleks kahjukannatajaid ja säiliks ka võimalus talvest rõõmu tunda. Nii nagu soovitatakse katustele natuke katusekatte kaitseks lund jätta, pole tarvis ka eramajade rajoonis tingimata lund ja jääd asfaldini eemaldada, sest lapsevanemad ei saa siis oma lapsi kelguga sõidutada. Piisab paarist peotäiest sõelmetest ja jalakäijad püsivad püsti ning kelgud jäävad libisema.

Allikas: Lahe Kinnisvara