„Mägede“ vanemad korterid on ülehinnatud
Magalarajoonide vanemate korterite pakkumishinnad on kohati vägagi kõrgeks muutunud. „Näiteks küsitakse kahetoalise hea seisus korteri eest 9korruselises paneelmajas ca 1800 eurot ruutmeetri eest. See konkureerib juba uue korteri hinnaklassiga. Kui aga vaadata toimunud tehingute statistikat, siis pole niisuguseks optimistlikuks hinnaootuseks alust,“ ütleb Uus Maa Kinnisvarabüroo analüütik Risto Vähi.
„Tõenäoliselt ongi tegu optimismiga, sest nähes, kuidas uusi maju muudkui kerkib, võib omanikul vägisi tekkida tunne, et kõike saab iga hinna eest müüa. Aga ei saa! Kui uusarendustel on hinnapiir käes, siis on sama asi tegelikult ka järelturukorteritega,“ lisab Risto Vähi.
Huvi osta mägede kortereid on olemas, aga siiski turutasemele vastava hinna eest. Sellest kõrgema hinna puhul ei anna pank huvilisele laenugi, sest tehinguhindu arvestav hindamisakt seda ei toeta.
„Üsna suurt mõju avaldavad turule nn flippijad, kes ostavad soodsa hinnaga remonti vajavaid kortereid, teevad need korda ja siis müüvad edasi. Üldiselt inimestele ju meeldib, kui vanem korter on kenasti korras, neutraalsetes toonides ja sinna saab kohe elama asuda,“ nendib Risto Vähi.
Õismäe on loovutanud oma esikoha Mustamäele
Mägedel on praegu kõige minevam kaup hea asukohaga õige hinnaga kahetoaline korter. Seal on üsna popid ka uued korterid, sest nende hinnatase on asukohta arvestades tavapärasest vastuvõetavam. „Paljud ostjad on kohalikud, kes on piirkonnaga harjunud, aga soovivad lihtsalt uude majja elama asuda. Mustamäel on rohkem investoreid, sest seal asub palju ettevõtteid ja haridus- ning teadusasutusi, millega seotud töötajad soovivad elukohta üürida,“ räägib Risto Vähi.
Paljude noorte jaoks on tegu hea kohaga esimese kodu soetamiseks, paljudele vanematel inimestele aga hea võimalus elada üksi jäädes väiksemal üldpinnal. Palju on ka täiesti tavalisi lastega peresid. „Ma pole üldse nõus, et mägede piirkonnad getostuvad. Mägedel elavad koos spetsialistid ja pensionärid, töölised ja õppejõud, noored ja vanad,“ ütleb Risto Vähi.
Mägede erinevused ja eelistused on ajas muutunud. „Kuni möödunud kümnendi buumini oli asi selge - kõige kõvem magala oli Õismäe, seejärel Lasnamäe ja Mustamäe. Kaks viimast sõltusid natuke konkreetsest inimesest. Nüüd on parima mainega Mustamäe, millele mõneti võrdselt järgnevad Õismäe ja Lasnamäe,“ räägib Risto Vähi.
Mustamäe viisid tõusule hoonete renoveerimine ja investeeringud taristusse ning sellele aitasid kaasa paljude asutuste olemasolu piirkonnas ning loomulikult kõrghaljastus.
Õismäe eeliseks on Mustamäest suuremad korterid ja kompaktsus, kuid puuduseks endiselt lähedal asuvate töökohtade vähesus. Olukord on muidugi võrreldes näiteks kahekümne aasta taguse ajaga tublisti paranenud, nõukogude ajal oli Väike-Õismäe ehtne magala, kus päeval oli vaikus.
Risto Vähi sõnul on Lasnamäe olnud alati natuke omamoodi positsioonis. See pole olnud just eelistatuim elukoht, kuid paljude jaoks siiski esmane ja ainuvõimalik. „Sinna lähevad kokku paljud Tallinnasse saabujad, sest hinnatase on võrreldes teiste mägedega soodsam. Samas on Lasnamäel ka oma tugev austajaskond ning nn kohatruudus on seal isegi tuntavam. Kolitakse kvartali piires kas vanast majast teise sarnasesse või siis vanast uude majja,“ lisab Risto Vähi.
