Väikeses aias piisab lumest jagusaamiseks korralikust lumelabidast ja lumesahast, eriti kui vaba aega ja jaksu jagub. Kiire elutempo juures asendab aga labidat üha sagedamini lumepuhur, mis on suures aias pea asendamatu abimees.

Puhureid omakorda on saadaval laias valikus ning hinnad ja funktsioonid erinevad üksteisest kümneid kordi. Õige valiku langetamiseks ei tohiks lähtuda üksnes ahvatlevast sooduspakkumisest, vaid tuleb läbi mõelda kõik ootused, millele lumepuhur peab vastama.

Suurde aeda bensiinimootoriga kahesüsteemne puhur

Lumepuhurid töötavad kas bensiinimootoril või elektrimootoril, nii nagu muruniidukid ja lehepuhuridki. Kusjuures elektrimootoriga valikus on nii neid, millel jookseb juhe taga kui ka neid, mis töötavad akudel.

Elektrilised masinad on alati odavamad, aga ka alati väiksema jõudlusega, seega ei tohi endale tekitada illusiooni, et sellega saab puhastada lumest suure aia või tõsta rasket sulalund. Küll sobib elektriline puhur suvila või ridaelamu juurde, kus töömaht pole suur.
Akul töötava puhuri plussiks on see, et puudub juhe, millega igale poole ei ulatu. Tõsisema lumekoristuse tegemiseks tasub aga eelistada võimsa bensiinimootoriga masinat, millega saab vajadusel eemaldada ka sõidutee äärde saha poolt lükatud kõrget valli.

Lisaks eelnevale tuleks vaadata, kas masin on ühe- või kahesüsteemne, väikeses aias võib eelistada esimest, suures teist. Kahesüsteemsed puhurid töötavad põhimõttel, et üks süsteem kahmab lume masina kõhu alla ja teine viskab selle välja. Ühesüsteemse masina puhul tuleb leppida tõsiasjaga, et lund kaugele loopida ei õnnestu, sest ühe liigutusega tehakse nii lume kokkukorje kui vise.

Kolmas asi, mida jälgida, on käiguvahetus. Ühesüsteemseid masinaid tuleb enamasti ise lükata, suurtel kahesüsteemsetel (60-150 kg) on reeglina käigud ja masinat lükkama ei pea. Tööriista suurusest ja käikudest sõltub ka manööverdamisvõime – kui krunt on suur ja maastik künklik, siis võiks olla masin suure võimsusega ja mitme käiguga, kui aed on väike ja paljude puude-põõsastega, on kasu pigem väikesest masinast.

Lisavarustus teeb kallimaks, aga pakub mugavust

Lumepuhurite hinda mõjutab suures osas lisavarustus. Näiteks roolivõimendi tagab mugavama manööverdamise, tuled võimaldavad töötada ka pimedas, starterist käivitus aitab vältida tüütut käimatõmbamist ning soojad käepidemed hoiavad ära käte külmetamise.

Lihtsamatel lumepuhuritel on tavalised rattad, parematel roomikud. Viimaste peamine eelis tuleb esile jäise ja raske lumega, sest tavalised rattad hakkavad ringi käima nagu lumme kinnijäänud autol. Ratastele saab külge panna ka ketid, aga need ei sobi igale pinnale ja võivad lõhkuda sissesõidutee kiviparketti.

Puhuri viskekaugus sõltub nii masina võimsusest, seadistusest kui ka lumest. Parimatel masinatel lubatakse viskekaugust 15 meetrit, kuid see kehtib ideaaltingimustes ja näiteks sulalume puhul on viskekaugus alati mõnevõrra lühem. Kvaliteetsematel masinatel on lume puhumist juhtivad kangid, kust saab muuta kaldenurka ja seadistada lund lendama kõrgelt või madalalt. Tagasihoidlikumatel masinatel saab seda teha käsitsi mootori pealt kaldenurka muutes.

Ära unusta hooldust

Iga asi, mis on kasutuses, vajab aeg-ajalt hooldust. Enne esimest kasutamist tasub läbi lugeda kasutusjuhend, sest igal masinal on oma eripärad ja iseloom, millest töötegemisel lähtuda. Regulaarselt tuleks kontrollida õlitaset, kord aastas võiks üle vaadata mutrid ja poldid. Lumepuhuri säästmiseks on oluline viia aiast juba enne lume tulekut ära esemed, mis võivad puhuri tööle jalgu jääda. Mõistagi tasub arvestada ka sellega, et puhur on mõeldud töötegemiseks täiskasvanutele, mitte lastele.

Kui talv näitab tänavu lumerohket palet, võib lumelabidaga teha jõusaalimõõtu trenni iga päev. Kui selleks aega või tahtmist napib, on lumepuhur mugav alternatiiv.