Kvissentalis kerkivad majad hoogsalt, taristu on valmis
Taristu tähtsust rõhutab ka Fausto Capitali juhatuse liige Sven Mihailov: "Tänu kergliiklusteele on Kvissentali elamurajoon Tartu südalinnast nüüd vaid kolme kilomeetri kaugusel ning südalinna jõudmiseks võib nüüd kasutada vägagi erinevaid sportlikke võimalusi:
võib joosta, jalutada, jalgrattaga sõita või hoopis rulluisutada. Autoga jõuab Kvissentalist südalinna kümne minutiga ja koduümbrus täidab eestimaalase südamesoovi - eramaja linna sees, aga roheluses ja kõik vajalik on käe-jala juures, tänavad valgustatud ja asfalteeritud. Ka ühistransport liigub Kvissentalis korralikult - buss tuleb iga paarikümne minuti järel," rääkis Mihailov.
Lisaväärtust annavad Emajõe-äärsed looduslikud terviserajad, koerte jooksuplatsid, piknikualad ning paljud muud rajatised, mis eeskätt on mõeldud just tervislikke eluviise hindavatele inimestele. "Mida enam Kvissental laieneb, seda rohkem võimalusi peab seal olema," leiab ta.
Veidraid linnalosse Kvissentalis näha ei saa: Tartu kehtestas piirkonnale tervikuna reeglid, kuidas Kvissental arhitektuurselt välja hakkab nägema. "Terviklik identiteet aitab kaasa kodutunde ja kogukonnatunde tekitamisele, mida võimendavad läbilahendatud maastukuarhitektuur, alleed ja sihid ning side Emajõega," rääkis arhitekt Tiit Sild. Kvissentali Residentside elamukrundid on avarad ja pindalad jäävad vahemikku 1240 - 2450 m². Üksikelamu suurim lubatud ehitusalune pindala on vahemikus 270 - 450 m². Iga eramu saab oma värvikoodi, hoonete maksimaalne kõrgus 8.5meetrit maapinnast ning materjalikasutus peab olema kvaliteetne ja esinduslik. Paika on pandud ka haljastusreeglid sobivate hekitaimedeni välja.
Lisaks eramutele alustas Villaare OÜ ridaelamuprojekti „Kvissentali Kodud“ ehitusega. Esimesed kaasaegsed ja energiasäästlikud B energiaklassi ridaelamud valmivad Klaose ja Aeru tänava vahele tänavu aasta lõpuks. Kvissentali Kodude arhitektuurse lahenduse eest hoolitses endine linna peaarhitekt Tiit Sild.
