Küttesüsteem vajab enne talve kontrolli ja puhastamist


Küttesüsteem vajab enne talve kontrolli ja puhastamist
Foto: Unsplash

Nii korsten kui kogu küttesüsteem vajavad puhastamist ja kontrolli enne iga talve. Et kütteperiood on peagi algamas, annab korstnatootja Schiedeli müügijuht Jaanus Variku nõu, mida majaomanik peaks ise korstent pühkides peaks silmas pidama.

Aastaringse puiduga kütmise korral tuleb kütteseadmeid ja lõõre puhastada kaks korda aastas, hooajaliselt kasutatavaid küttesüsteeme aga kord aastas. Gaasi- ja õlikütteseadmed vajavad puhastamist vähemalt korra aastas. Lisaks korstnapühkimisele tuleb enne iga kütteperioodi algust üle kontrollida ka kütteseadmed: ahjud, pliidid, kaminad ja keskküttekatlad.

Eramajja tuleb korstnapühkija kutsuda kord 5 aasta jooksul

Eramajade korstent võib iga majaomanik puhastada ise, ent vähemalt kord 5 aasta jooksul peab seda seaduse kohaselt tegema kutsetunnistusega korstnapühkija. See, et kord 5 aasta jooksul tuleb eramajja kutsuda korstnapühkija, ei tähenda, et 4 aastat võib olla korsten puhastamata. Oluline on teada ka seda, et ridaelamute ja kortermajade küttesüsteeme peab kutseline korsnapühkija puhastama korra aastas.

Ise küttesüsteemi puhastades ja hooldades tuleb esmalt tuleb jälgida, ega küttesüsteem kuskilt suitsu sisse ei aja ning et lõõrides, pliitides, soemüürides, ahjudes ega korstendes ei oleks pragusid. Seejärel tuleb kontrollida, kas korsten on pigivaba ja tahmaluugid kindlalt kinni.

Seotud lood:

Nurgatagused kohad eeldavad hoolsat pühkimist

Kui korstna puhastamine on suhteliselt lihtne, siis hoolikas tuleb olla just ahjude, pliitide ja soojamüüridega, kus palju n-ö nurgataguseid, mille puhastamisega tuleb rohkem vaeva näha. Samuti ei pruugi majaomanik ise korralikult puhtaks saada üleminekuid, kütteseadmete ja lõõride ühendusi, lõõride pöördekohti jne. Nii võib keerukama küttesüsteemi korral olla mõistlik paluda elukutselise korstnapühkija abi, kuna lõõri seina külge kleepunud tahm või umbes korstnajalg on väga ohtlikud. Need võivad viia telliskorstendesse läbivaid pragusid tekitava tahmapõlenguni või hakkab ummistuse tõttu inimestele eluohtlik ving puhastusluukidest tuppa pressima.

Kui korstnapühkija on kord juba kutsutud, tasuks tema käest ka uurida, kas korstnasse on tekkinud pragusid, kui kulunud on vuugid, kas on toimunud tahmapõlenguid jne. See info aitab otsustada, millal vajab korsten remonti või väljavahetamist. Lisaks korstna ja ühenduslõõride puhastamisele väljastab korstnapühkija küttesüsteemi tehnilise seisukorra ning ohutuse kohta akti. Küttesüsteemist alguse saanud tulekahju korral tuleb akt esitada kindlustusseltsile, vastasel juhul võidakse kindlustushüvitist vähendada või selle maksmisest koguni keelduda.

Metallkorstnad nõuavad plastikust puhastusharju

Meeles tuleb pidada seda, et lisaks suitsulõõride harjamisele tuleb kindlasti eemaldada tahmaluugi kaudu korstnasse kogunenud tahm ja tuhk. Kui tavaliselt puhastatakse korstent terasest harjadega, siis metallist moodulkorstna puhul peab kasutama plastikust harju. Terasharjad kriibivad metallist suitsulõõri sisepinda ning vähendavad selle rooste- ja kondensaadikindlust ning tervikuna korstna eluiga.

Üldiselt on kaasaegse ümara lõõriga moodulkorstna puhastamine palju lihtsam kui telliskorstnal, kus igasse vuuki kipub tahma kogunema. Kuigi moodulkorsten tahmub tänu siledale sisepinnale palju vähem, on korralik ja regulaarne hooldus siingi vajalik, sest see on ka moodulkorstende garantii aluseks.

Kui moodsale korstnale on paigaldatud ka kondensaadi eemaldamise süsteem, siis tuleb ka seda puhastada. Eriti oluline on, et kondensipoti põhjas olev äravooluava oleks puhas ja avatud, kuna selle põhja sadestuv tuhk ja põlemisjäägid võivad takistada happelise kondensvee äravoolu korstnast.

Ohutu korstnapühkimiseks tuleb katusele paigaldada turvavarustus

Tuleohutusnõuete järgi peab omanik tagama ohutu ja aastaringselt kasutatava juurdepääsu korstnani. Vastasel juhul võib korstnapühkija tööst keelduda ning halvimal juhul jääb ilma katuse turvavarustuseta ehitatud uus maja sootuks kasutusloata, kui päästeamet selleks kooskõlastust ei anna.

Korstna juurde tuleb paigaldada seisutasapind, millele saab minna mööda katuseastmeid või -redelit kas räästast või katuseluugist. Soovitav on paigaldada korstna lähedale turvakonks ning veenduda, et seisutasapinnast korstna ülaservani ei oleks vahemaa rohkem kui 1,2 m. Samuti peab korstnal olema lumetõke, et lumi ja jää mööda katust alla vajudes korstent ei vigastaks. Eelistada tuleks katusematerjali tootja toodetud või soovitatud turvavarustust, sest need sobivad ideaalselt kokku paigaldatud katusega.