Kütteseadmed ja korstnad on viimane aeg üle kontrollida
Tihti on põlengute põhjuseks olnud korrast ära või halvasti hooldatud kütteseadmed. Järgnevalt annab kindlustusettevõte mõned soovitused, mida teha ja kuidas kõige paremini talveks valmistuda.
Küttekolded tuleb üle vaadata
Korstnate ja küttekollete pidev ja regulaarne hooldamine aitab vähendada põlengute riski kütteperioodil. Ei tohi unustada, et igal kütteseadmega maja omanikul lasub kohustus kütteseadmeid regulaarselt hooldada ning puhastada. Iga viie aasta järel peab kütteseadmeid puhastama vastavat kutsetunnistust omav korstnapühkija, muul ajal aga võib seda teha majaomanik ise. Nõue nõudeks, aga eelkõige on see inimeste elu ja vara huvides.
Suitsuandur ja esmased tulekustutusvahendid peavad olema töökorras
Lisaks regulaarsele suitsuanduri testimisele tuleb majapidamistes kontrollida ka tulekustutite seisukorda. Päästeameti soovitusel võiks majapidamistes olla kuuekilone vaht- või pulberkustuti ning tulekustutustekk. Alates 2018. aastast peab töökorras vingugaasiandur olema eluruumis, kuhu on paigaldatud korstnaga ühendatud gaasiseade.
Kõik kütteseadmed ja kommunikatsioonid vajavad hooldust
Just praegu on viimane aeg enne külmade saabumist kontrollida, kas elamu küttesõlm, veepump ja torustikud on töökorras ja tellida vajadusel vajalikud parandus- ja hooldustööd.
Hoovid turvaliseks
Sügistormide aeg on käes ning kahjude ennetamiseks tuleb kõik lahtised aiatarbed ja aiamööbel viia kinnisesse panipaika. Tormikahjude vähendamiseks on soovitav puudelt lõigata ohtlikud oksad, mis on kuivanud ja võivad tormituules murduda, olles ohuks ehitistele või muule varale.
Suvekodu kindlalt lukku ja vesi välja
Suvilahooaja lõppedes tuleb suvekodu aknad ja uksed kindlalt sulgeda, lahtine vara hoovist kokku korjata ning lasta vesi välja boileritest ja veetorustikust, et need külmakraadide tulles ei lõhkeks. Kindlasti tasub kaaluda valvesüsteemide paigaldamist suvemajadesse, kus pikka aega ei viibita, et hoida eemal mittesoovitud külastajad.
