Kütmine madalamatel temperatuuridel nõuab ka teistsugust korstnat

 (2)
Kütmine madalamatel temperatuuridel nõuab ka teistsugust korstnat
Shutterstock

Telliskorsten on pikka aega ausalt teeninud meie esivanemaid, kuid kipub nüüd ajale jalgu jääma. Tänapäevased ehitusmaterjalid loovad majades tingimused, kus kütta on vaja vähem ning madalamatel temperatuuridel.

Tänapäevased nõudmised korstnale on seega muutunud ning oma koha on leidnud kaasaegsetele nõuetele vastavad moodulkorstnad.

Moodulkorstnal on hea tõmme ja see tekitab vähem tahma.
Moodulkorstna suitsulõõri ümar ristlõige töötab ideaalselt ning suitsugaaside väljumisel takistus praktiliselt puudub. Näiteks moodulkorstna 160 mm läbimõõduga suitsulõõr toimib võrdselt telliskorstna 140 x 270 mm lõõriga, mis on enamlevinud tavalistel puitküttega tulekolletel nagu ahjud ja pliidid.
Moodulkorstende lõõri siseseinad on tunduvalt siledamad ning suitsulõõri elementide liitekohad minimaalsed, mistõttu on suitsulõõri tahmumine oluliselt väiksem ning samas puhastamine palju kergem. Moodulkorstna sisepind soojeneb kiiremini ning seetõttu on aeg, mille jooksul korsten saavutab normaalse tõmbe, ka märgatavalt lühem.

Moodulkorstna püstitamine on paindlikum ning tagatud on ka suurem tuleohutus.
Moodulkorsten on väiksemate välimõõtudega ning 2,5 korda kergem kui telliskorsten. See võimaldab kogu küttesüsteemi paindlikumat paigutust nii hoone kui ka selle kandekonstruktsioonide suhtes. Tänu uudsete materjalide kasutamisele, on moodulkorsten ohutum ümbritsevatele tuleohtlikele materjalidele.
Moodulkorstnas toimub soojapaisumisel sisemine suitsutoru pikenemine ilma väliskesta pingestamata. See sisemine suitsutoru on valmistatud tulekindlast keraamikast ning kannatab suuri temperatuuri kõikumisi ja isegi tahmapõlengut, mille puhul võib temperatuur korstnas järsult tõusta kuni 1100 ºC. Kui tahmapõleng tekitab telliskorstnale läbivad praod, siis moodulkorstna puhul seda ohtu ja sellest tulenevat vajadust tahmapõlengu järgseks renoveerimiseks ei ole.

Seotud lood:

Sobib erinevatele kütteseadmetele.
Tänapäeval kasutatakse küllaltki laialdaselt automaatseid keskküttekatlaid, mis toimivad nii tahkel- kui ka vedelküttel. Neile kütteseadmeile on iseloomulik madal suitsugaaside väljundtemperatuur ning sellega kaasnev rohke kondensaatvee teke, mis on sõltuvalt kütuseliigist happeline ning sööbiva toimega. Telliskorstent peab selliste tingimuste eest kaitsma spetsiaalse happe- ja kondensaadikindla suitsulõõri sisetoruga, mis tähendab lisatööd ning -maksumust, samas kui moodulkorstende puhul on nii materjalide valikul kui ka korstnasüsteemi projekteerimisel sellega eelnevalt arvestatud. Tänu moodulkorstende paremale soojusisolatsioonile on suitsugaaside jahtumine korstna lõikes väiksem, seega tekib oluliselt vähem ka kondensaati.

Kiirem paigaldus.
Moodulkorstende paigalduseks on välja töötatud spetsiaalsed tulekindlad liimsegud, mis võimaldavad püstitada täispikkuses korstna ühe tööpäeva jooksul. Seejuures on liimsegu kasutamine mugavam ning teda kulub oluliselt vähem kui vastavat müürisegu. Telliskorstent ei soovitata laduda ööpäevas üle 2 meetri, seega kulub 10-meetrise korstna ladumiseks 5 tööpäeva. Telliste ja müürimördi maksumus on väiksem kui moodulkorstna materjalide komplektil, kuid lisades paigalduse summa, kaldub see koheselt moodulkorstna kasuks.
Allikas: Puumarket

Ehitus ja Remont