Kuidas tunda ära korteri varjatud puuduseid ja peidetud vigu?
Kontrollige Ehitisregistrist korteri dokumentatsiooni
Enne kui lähete korterit vaatama, kontrollige korteri andmeid Ehitisregistrist. See register on avalik ja sealt on lihtne vaadata, kas kuulutuses esitatud andmed vastavad reaalsusele: ruutmeetrite arv, maja ehitus- ja kasutusluba ning energiamärgis.
Võtke ühendust korteriühistuga
Korteriühistult saab infot, mis on otseselt seotud huvipakkuva korteriga võimalike varjatud puudustega: kas omanikul on ühistu ees võlgnevusi, kas ümberehitused on kooskõlastatud, millised on naabrid ja ühistu tulevikuplaanid. Kui maja on renoveeritud, tasub küsida, kas selle jaoks on võetud renoveerimislaen ja millal on selle tähtaeg. Kui maja ei ole renoveeritud, siis uurige, miks see nii on — maja seisukord näitab harilikult, kui koostööaltid elanikud on.
Ventilatsioon ja õhuniiskus
Üheks enimlevinud varjatud puuduseks on ebapiisav ventilatsioon. Kui maja on renoveeritud, tehke kindlaks, kuidas see on lahendatud. Kui ventilatsioon on puudulik, võib aknaservadesse ja toanurka hallitus tekkida. Pöörake tähelepanu ka üksikutele värviparandustele akende ümbruses, sest need võivad viidata liigsele õhuniiskusele. Selle mõõtmiseks võtke kaasa väike õhuniiskuse mõõtja. Toatemperatuuril loetakse normaalseks õhuniiskuse tasemeks 40–60%.
Kontrollige korstna tõmmet, vee survet ja vaadake seinu
Kui korteris on puuküttega pliit, kamin või ahi, küsige korstnapühkija akti, mis on tänapäeval kohustuslik. Vaadake üle korstna tõmme, põletades koldes ajalehte. Oluline on ka veesurve — selle kontrollimiseks tuleb avada üheaegselt veekraan vannitoas ja köögis ning lasta samal ajal vett tualetis.
Küsige julgelt ka muude teid huvitavate asjade kohta. Näiteks kui korteris on väga palju mööblit ning pilte seintel, paluge luba vaadata nende taha — teinekord toob see esile aja jooksul tekkinud seinakahjustused.
Allikas: SEB, Uus Maa kinnisvarabüroo
LOE LISAKS:
