Kuidas rajada ideaalne ja soojapidav lamekatus?
Lamekatuste kalle on ainult kuni seitse kraadi, mistõttu funktsionaalse sulalume- ja vihmavee ärajuhtimise süsteemi ning usaldusväärse hüdroisolatsiooni tagava katusekatte paigaldamine on lihtsalt hädavajalik. Sama oluline on ka soojustusmaterjali valik.
Kolm olulist materjali
„Katuse ehitusel tuleb valida kolm põhilist materjali – aurutõke, soojustus ja katusekate. Aurutõkked on peamiselt kas bituumenrullmaterjalid, kiled või moodsamad iseliimuvad foolium-bituumenkomposiitmaterjalid,” ütleb Siim Rannik, Enerest OÜ juhatuse liige. Ta selgitab, et soojustusmaterjalidest kasutatakse lamekatustel tihedaid mineraalvilla plaate, vahtpolüstürooli EPS ning uudset PIR-soojustusplaati.
„Katusekatete valikus on meie turul peamiselt kaks valikut: SBS-i bituumenrullmaterjalid või PVC rullmaterjalid. Neist esimesi saab kasutada kas kahe või ühekihilisena, samal ajal PVC katted on ainult ühekihilised,” lisab ta.
Rannik märgib, et lamekatuste soojustamine on muutunud palju mitmetahulisemaks ja seega peab arvestama rohkemate nõudmistega kui kümmekond aastat tagasi. Kuna praegu on lamekatused paljude tehnoseadmete paigalduskohaks, siis tuleb arvestada katuse puhul tehnoseadmete koormuse, kinnituste kui ka nende hoolduseks vajalike käiguteedega.
See tähendab, et ideaalis peaks katus olema tugeva ja kõva pinnaga ning külmasillavaba, et tagada selle kestvus ja projekteeritud tehniliste näitajate säilimine ajas. Katuse käidavus ja seadmete paigaldamise tehnoloogia sõltub soojustusmaterjali valikust või lahendatakse see täiendava betoonivaluga. Nüüdisaegsed soojustusplaadid võimaldavad ehitada lamekatuseid, mille omakaal on kerge, pind on tugev ja omadused ei muutu niiskusest või pealkäimisest.
Vali õige tehnoloogia
Soojustada tuleks ideaalis kahekihiliselt ja kindlasti tuleb jälgida, et katuse ehitamisel ei jääks kihtide vahele niiskust. Näiteks PIR-soojustusplaadid niiskust sisse ei ima, mistõttu puudub vajadus ka katuse alarõhutuulutite ja tuulutuskanalite ehitamiseks, mida muude soojustusmaterjalide korral tuleb ette võtta.
Kõrge niiskuskoormusega ehitiste korral, basseiniruumid või kodused spaad, on parim soojustada tüüblivabalt, liimides soojustusplaadid järjest allolevate kihtide külge ja kasutades bituumenaurutõkkeid, mis kuumutatakse kandvale aluspinnale. Sellisel juhul jääb aurutõke augustamata ja puudub vähimgi risk kondensatsiooni tekkeks.
„Katuse soojustamisel tasub alati koostada niiskusrežiimi kontrollarvutus ja võimalusel kaasata asjakohane ekspert või projekteerija. Hilisemad vead on kulukad ja keerulised avastada ning likvideerida,” soovitab Rannik.
Selgeks tuleb teha ka katuse kallete suunad ja materjalid, millest kalded teostatakse. Näiteks betoonpaneelist lagede korral, mis on lamekatuste puhul tavaline kandev karkass, võib kohe paneeli pinna peale teostada kergbetoonist kalded. Alternatiiv on ka kalded teha soojustusplaadist, mille jaoks on turul olemas spetsiifilised tooted. Enne aurutõkke bituumenrullmaterjali paigaldamist kaetakse betoonipind naket parendava primer'iga.
Üheks ülemaailmseks ja ka Eestis toimuvaks trendiks on kujunemas valge katusekate, mis aitab vähendada suvist kuumust siseruumides ja üldjuhul pikendab katusekatte eluiga.
Lisaks tuleb valida kallete andmise tehnoloogia, selleks pakutakse soojustusplaate kas EPS-i või PIR-i materjalist. Nende puhul on ka kalde maht soojapidav ja see võimaldab ehitada soojapidavama katuse sama paksuse juures kui betoonist või muust mineraalmaterjalist kalletega.
Artikkel ilmus erilehes ML Soe Kodu
