Pane tähele:

• Piklike plaatide laotus ei või olla klassikaline "telliskivi" laotus, see tähendab, et täpselt poole plaadipeale ei tohi kõrvalrea plaatide vuuki/liitekohta jätta (seal on kõige suurema kaarega koht!). Kui plaate tahetakse panna telliskiviseina mustrisse, siis kõrvalrea liitekoht peab olema kõrvalrea plaadi "kolmandiku-viiendiku" piires.

• Kirjude plaatide plaatimisel on oluline, et avatakse korraga 4-5 pakki ja iga uus paigaldatav plaat võetakse järgmisest karbist.

• Vuugivahe (poleerimata ja kalibreerimata) plaadil peaks olema vähemalt 4-5 mm.

Kogenud plaatija sõnul plaate kõveruses süüdistada ei saa, sest kindlasti mahuvad need oma kõveruselt normide piiridesse. 60 cm plaadi puhul jääb 1 mm kõikumist normi piiridesse. Üldjuhul on plaatide kõverus alla 0,5 mm.
Loodiga üle plaadi mõõtmisel on sama asi: ühest servast teise serva mõõtes tuleb vahe üldjuhul 1 mm. Mõõdetakse aga keskelt ja vaadatakse äärtes tekkivat vahet, mis on ilmselt kindlalt alla 0,5 mm.

Tõde (ehk tehaste nipp) on selles, et plaatide füüsilised mõõdud hindab/ mõõdab masin (laser) ja need on nii välja timmitud, et läbi saavad minna ainult normi piirides tooted.
Kõik plaadid on tootmistehnoloogiast tingituna mingil määral kõverad. Ideaalselt sirget keraamilist plaati pole võimalik toota. Hea plaatija saab alati plaadid ilusti maha pandud, aitab paras vuugivahe ja vuukimine, mis tasandab asja ära.

Mida teha probleemide korral:

1. Vaadata järgi, kas plaadid vastavad või ei EU ja tehase normidele. Siis saab selgeks, kas on reklamatsiooniks alust. Probleemi korral pöörduda müüja poole.
2. Kui plaatija kahtleb plaadi kvaliteedis, on mõistlik kohe pöörduda nõu küsima müüja poole.
NB! Kui plaat on maha pand ja klient ei ole asjaga rahul, siis on probleem suurem, sest maha pandud plaat tehase vastutuse ja garantii alla ei kuulu ja halvas kvaliteedis ei saa plaati enam ka süüdistada.
Allikas: Plaadipunkt
Plaatimise kuldreeglitest loe veel siit.