Pääste vaatenurgast on kõrghoone enam kui 8-korruseline või 24 meetrit üle maapinna hoone. Harjumaal on praegu 112 kõrghoonet, millest kortermaju on 83. Tuleohutuse olukord on nendes aga üsna halb. Vastutus lasub muidugi hoone omanikul ja elumajade puhul on selleks korteriomanikud ehk nende poolt moodustatud hoone majandamis-, haldamis- ja vastutuskogu ehk teisisõnu korteriühistu.
Päästeameti seisukohalt peavad korras olema hoone ohutusalased info- ja tehnosüsteemid: evakuatsiooniteed peavad olema võtmeta avatavad ja sinna ei tohi kuhjata ette esemeid, suitsuvabad trepikojad on sellised, et ka tulekahju korral on need reaalselt suitsuvabad, suitsueemaldussüsteem on hooldatud ja töökorras, hoone sisesed voolikusüsteemid on kasutatavad ja vabad, suitsuandurite olemasolu ja töökorras olek, majaga seotud parklas on parkimine korraldatud operatiivteenistuste ligipääsu võimaldavalt.

Hädavalikud tööd tuleohutuse tagamiseks tuleks nendes vanades kõrghoonetes ära teha, aga see kõik nõuab raha. Viimast aga üldjuhul korteriühistutel võtta pole.
„Minu siiras soov on see, et kui päästeamet antud probleemi kaardistab, siis on ülioluline ka välja tuua, mida siis konkreetselt ühistu tegema peab, millised tööd on vaja teostada ja kui palju see maksab. Olen nõus, et inimeste turvalisusel ei ole hinda, sest inimelu ei saa rahasse panna, samas peame vaatama olukorra tõsisusele otsa ja kui selgub, et ühistud ei jõua neid kulusid kanda, tuleb leida teisi projekttoetusi,“ kommenteerib olukorda Eesti Korteriühistute Liidu juhatuse liige Urmas Mardi.

Aga millised meetmed ja projektid siis on meil üldse olemas, mille raames saaks kortermaja ühistu oma hoone tuleohutust parandada? Tuleohutusalase toetuse küsimise võimalustest ja meetmetest pole enamik ühistu liikmeid (kaasaarvatud KÜ juhatuse liikmed) varasemalt midagi kuulnudki.
Uurime lähemalt teemat majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist, milliste toetuste raames ja kui palju saavad ühistud tuleohutusele kulutada? Selgub, et otseselt tuleohutuse parandamiseks meetmeid ette nähtud pole. Olukorda on võimalik paranda kortermajadel kahe teise toetusmeetme kaudu - elektripaigaldiste renoveerimise toetuse ja kortermajade rekonstrueerimistoetuse abil. Viimase rahad hakkavad aga kohe otsa lõppema.

Elektripaigaldiste renoveerimise toetus

Tallinna kortermajadele on suunatud elektripaigaldiste renoveerimise toetus, mille eesmärk on Tallinnas vanal pingesüsteemil olevate hoonete elektripaigaldiste renoveerimise toetamine. Olulisim põhjus, miks uuele pingesüsteemile üle minna ongi elektri- ja tuleõnnetuste ohu vähendamine.
Ehitustööd vanal pingesüsteemil olevate korterelamu elektripaigaldiste üldosa asendamiseks nõuetekohase uue pingesüsteemi vastu, sealhulgas: maanduse, peajaotuskilbi ja magistraalkaablite ehitamine kuni korteriteni; üldvalgustuse toitekaablite ehitamine koridori ja keldri üldvalgustuse toite väljaehitamiseks; korterite elektripaigaldiste ühendamine elektripaigaldise üldosaga senistes ühenduskohtades; arvestite teisaldamine korteritest üldkasutatavasse ruumi.
Toetuse määr on kuni 50% toetatavate tegevustega seotud abikõlblikest kuludest.
Maksimaalne võimalik toetussumma taotleja kohta on:
* kuni kümne korteriga korterelamu puhul kuni 300 eurot korteri kohta;
* üle kümne korteriga korterelamu puhul kuni 250 eurot korteri kohta;
* mittetulundusühingud kuni 7 000 eurot kogu hoone kohta.
Meetme raames on taotlejal kohustus teostada toetatavad tegevused 8 kuu jooksul taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates.

Kortermajade rekonstrueerimistoetus

Rekonstrueerimistoetus on ühtlasi suunatud ka tuleohutuse parandamisele, sest kõik alustatavad ehitus- ja renoveerimistööd peavad olema tehtud hetkel kehtivaid ehitus- ja tuleohutusnõudeid silmas pidades.
Toetus on mõeldud ühistutele ja kohalikele omavalitsustele, kes soovivad rekonstrueerida korterelamut võimalikult terviklikult. Toetust võib kombineerida nii pankadelt saadud laenudega kui kogutud omavahenditega ning see toetus võimaldab suurendada hoone energiatõhustust, ja parandada sisekliimat, sealhulgas suurendada tuleohutust.

Toetust saab taotleda 15%, 25% ja 40% ulatuses (Ida-Virumaal vastavalt 25%, 35% ja 50%) rekonstrueerimistööde kogumaksumusest sõltuvalt korterelamu rekonstrueerimise terviklikkuse tasemest.
Selle aasta 5. augusti seisuga on Kredexile laekunud 382 rekonstrueerimise toetuse taotlust, mis katavad ca 83,5 miljonit eurot toetusteks ette nähtud 102 miljonist eurost. Eelneva kuu jooksul laekus 24 taotlust summas ca 8 miljonit eurot. Eeltoodust tulenevalt prognoositakse, et rahalised vahendid saavad taotlustega kaetud käesoleva aasta IV kvartali jooksul.
Mis saab aga edasi pärast rahaliste vahendite lõppemist, ei tea veel täpselt keegi.

Tuleõnnetuste peamisi põhjuseid on toidu valmistamine, lõkke tegemine ja küünalde põletamine. Kuna kõike ei saa lahendada otsetoetustega, on üks meetmetest ka näiteks ennetustegevus ja tuleohutusjärelevalve.

Kuidas on lood tuleohutusega meie vanades kõrghoonetes, sellest loe lähemalt siit.

Tuletõkketooted takistavad tule levikut

ESSVE divisjoni müügimeeskonna- ja tootejuhi Argo Luhaste sõnul on täna valmivates uutes hoonetes tuleohutusega valdavalt asjad korras. Luhaste kiidab head koostöö näiteks Eesti puitmajatootjatega ja kinnitab, et Eestis valmistatud puitmajade tuleohutus on tagatud ülimalt professionaalsel tasemel alates spetsiaalsetest immutusvahenditest kuni lõpetades karmidele Norra standarditele (SINTEF) vastavate tuletõkkemansettide kasutamisega.
Tuletõkketoodete loetelu on üsna pikk - alates erinevatest tuletõkkesilikoonidest, tulekindlatest vahtudest kuni tulekindlate täitevilladeni. Samuti võib tuletõkkesüsteemi tooteid jagada läbiviigu tüübi järgi nelja rühma:
1. Kaablite läbiviik
2. Terastoru läbiviik
3. Ventilatsiooni läbiviik
4. Plastiktoru läbiviik
Kui rääkida konkreetselt läbiviikudele mõeldud tuletõkkelahendustest, siis siinpuhul tuleks alustada vajadusest. Argo Luhaste sõnul tingib vajaduse asjaolu, et üks viis, kuidas kahjutuli levib ühest ruumist teise, on juhtmestiku-kaablite isolatsioonimaterjalide kaudu. “Selleks, et seda vältida tuleb läbiviigud muuta tulekindlaks ja selleks kasutataksegi eelnevalt mainitud lahendusi. Siin võib tuua pralleeli laevadel kasutatavate veekindlate vahesteintega – ka nende eesmärk on ohtliku olukorra leviku tõkestamine,” ütleb Argo Luhaste.
Millist lahendust eelistada – see sõltub konkreetsest rakendusest. Oluline on eelnevalt veenduda, et toode oleks vastavaks rakenduseks sertifitseeritud. Kuigi kaablitele ja torudele mõeldud tuletõkkesüsteemid võivad esmapilgul väliselt sarnased tunduda, tuleb jälgida, et toode omab plaanitavale rakendusele vajalikku sertifikaati. Sertifikaat väljastatakse sõltumatu testlabori poolt peale nõuetekohaste katsetuste läbimist ning see peab vastama rahvusvahelistele standarditele.