Liistude materjalina kasutatakse kõige rohkem oksavaba mändi, kuid ka tamme, haaba, saart ja pööki. Värvituna on eriti sobiv liistumaterjal MDF (keskmise tihedusega puitkiudplaat), seda kasutatakse ka väärispuuspooniga pealistatuna.
Sõrmjätkatud puidust (oksad on välja lõigatud, oksavabad jupid uuesti sõrmtapiga kokku liimitud) liistud pole Eestis kuigivõrd levinud, ehkki värvi all ei jää liitekoht näha. Kauni tekstuuri tõttu on puitliistud kõige ilusamad lakituna või mõne muu läbipaistva viimistlusega, kui selline variant ruumi värvilahendusega ka sobib.
Liistude hulka kuuluvad klaasiliistud, põrandaliistud, katteliistud, sise- ja välisnurgaliistud ning uksepiirdeliistud.

Liistude paigaldamine

Kvaliteetseks paigalduseks on hädavajalik juhikutega nurgasae kasutamine, ilma selleta ei ole korralikke liiteid võimalik saada. Naelapeade süvistamiseks läheb vaja torni, liistude jaoks müüakse ka spetsiaalseid naelu, mille pea kuju ja värvus tagavad nende minimaalse silmatorkavuse.
Võimalik on liistude paigaldamine silikooni või liimiga. Kui liistude värv seinast erineb, on mugavam need värvida või lakkida enne seina külge kinnitamist.

Ukse piirdeliistud
Miinimumnõue on, et liistu laius peab olema suurem kui uksekarbi prussi paksus. Liiste toodetakse laiusega 47(42)–90 mm.

Põrandaliistud

Isegi liimivaba spoonparketi paigaldamisel peab keskmiste mõõtudega ruumis jääma parketi servade ja seina vahele vähemalt 10 mm suurune lõtk, et võimaldada parketi paisumist ruumi õhuniiskuse muutumisel. Vajaduse tõttu katta küllalt suurt pilu seina ja põranda vahel on põrandaliistud suhteliselt paksud, laius aga 40–90 mm.

Välisnurgaliistud
Välisnurgaliist on vältimatu laudvoodri nurga katmisel. Soovitatav on välisnurki kaitsta ka värvitud pinna korral (vaata fotot sisenurgaliistu kasutamisest), sest kõik pahtliga kaetavad variandid on üsna õrnad.

Sisenurgaliistud

Sisenurgaliistud on kasutusel rohkem lagede viimistlemisel, toa nurkades kasutatakse neid harvemini, sest muud variandid (plastiknurk, teip jm) on pahteldamisega varjatavad. Nurkadesse sobiks sisenurgaliist eelkõige laudvooderdise korral, ent ka siis saab nurgale hea väljanägemise ilma liistuta.

Saagimine on protsessi raskeim osa

Kõige raskem osa on liistude väljasaagimine. Paigaldamisega saab üldjuhul lahtiste kätega remondihuviline ise hakkama. Liistu paigaldamist on soovitav alati alustada nurgast. Kui toa nurgad ei ole täpselt täisnurksed, vajavad välisnurkade kaldtapid lihvpaberiga parajaks lihvimist.
Pikkade seinte puhul peab paratamatult liiste jätkama. Selleks puhuks kasuta kaldset jätkseotist. Sae liistude otsad saega 45o nurga all. Pane ühenduskohtadesse natuke liimi ja kinnita liistud seinas olevate sõrestikupostide või kiviseinas olevate puitklotside külge.
Naeluta liistud liistunaeltega seina külge. Kipsplaatseina puhul löö naelad sõrestikupostidesse, kasuta nende leidmiseks postidetektorit. Kiviseinte puhul märgi puitklotside asukohad, siis saad naelutada otse nende külge.
Hea oleks kasuta naelatorni, et naelad liistu pinnast sügavamale lüüa. Kui kõik liistud on kinnitatud, täida naelaugud ja ühenduskohad pahtliga.

Liimiga käib töö lihtsalt

Kinnitamise võimalusi on muidugi mitmeid. Kui seintesse on paigaldatud torud või elektrijuhtmed, siis polegi soovitav kinnituseks kasutada kruvisid, vaid montaažiliimi. Siinpuhul võikski eelistada põrandaliiste, mille kinnitamiseks on vaja vaid montaažiliimi. Seda tuleb lasta ribake liistu taha ja sõltuvalt seina kõverusest või sirgusest liistu surve all hoida. Sellise paigaldusviisi miinus on mõistagi pärast liistu eemaldamist töötlemist vajav sein.
Liistud võib kinnitada lisaks liimile ja naeltele ka kruvide või ankrutüüblitega. Kruvikinnituse puhul on vaja teada, millest sein on valmistatud ja vastavalt sellele osta liistu jaoks sobivad kruvid. Kui tulevikus on aga soov liistu remondi ajaks eemaldada, tasub mõelda kinnitusviisi valikul klambrite peale.
Klambritega paigaldatava liistu eelis on võimalus peita selle taha juhtmeid, mis pole võimalik liimitava või kruviga paigaldatava liistu puhul.
Allikas: Puumarket, Kasutatud materjale käsiraamatust „Kodu remonditööd“, Varrak