Kuidas muuta katusematerjali valik enda jaoks lihtsamaks?
Katusekalle. Esmalt tuleb arvestada katuse nurka, mis piirab materjalivalikut. Kui katusekalle on vähemalt 15 kraadi, võib mõelda nii plekile, bituumensindlile, eterniidile kui ka kivikatusele. Lamekatusele on parim valik erinevad rullmaterjalid – PVC, bituumen jne.
Katuse vastupidavus. Siis tuleks mõelda, milline on uue katuse soovitud eluiga. Parimad näited on siin käsitsi kahekordselt valtsitud plekk ning kivi, mille eeldatav eluiga on 100 aastat ja kauemgi. Vastupidavust ajale on lihtne kontrollida, jälgides, millist tüüpi vanemad katused on elamutel siiani kasutuses.
Eterniidi puhul tuleb siiski arvestada, et vanad eterniitplaadid sisaldasid põhikomponendiga ohtlikku, ent vastupidavat asbesti, mida tänapäevases eterniidis enam pole. Seepärast on selle materjali eeldatav eluiga ka langenud.
Maja välisilme. Kindlasti tuleb katusematerjali valikul arvestada ka hoone väljanägemist. Näiteks palkmajale sobivad klassikalised kimm-, laast- ja rookatused. Nende kõigi paigaldus on üsna kulukas, rookatuse eluiga lühike ning laastu- ja kimmkatus vajab pidevalt õlitamist lekkekindlustuse tagamiseks.
Kivikatus on palkmaja puhul kõige levinum katusetüüp, kuna tagab hoone ühtlase vajumise ning vähendab tublisti kogu maja tuleohtu. Pae- või maakivist seinaosadega majale sobib keraamiline glasuurimata katusekivi, modernsema väljanägemisega majale sile betoon- või savikivi.
Kui uut katust vajab puukuur, garaaž või mõni muu kerghoone, võib mõistlik valik olla bituumensindel.
Eksklusiivsete lahenduste paigaldus. Rookatus, murukatus või kiltkivikatus on kindlasti ägedad, kuid siis tuleb kohe otsida ka kogenud meistrit, kes suudab ainulaadse materjali korralikult katusele panna. Kiltkivi puhul vajab kontrollimist ka selle sobivus põhjamaisesse kliimasse, kuna Aasia päritolu kivi kipub meie oludes kiiresti lagunema.
Müra. Samuti tuleks materjalivalikul hinnata, kas soovitakse vaikset katust või vihma ja tuule tekitatav müra ei häiri. Kui näiteks katusekivid on täielikult müravabad, siis õhem plekk võib tublisti häält teha.
Materjalikadu. Kulude plaanimisel tasub arvestada seda, et mida rohkem on katusest väljaulatuvaid osi nagu vintskapid ja teised kaldpinnad, seda suurem on ka materjalikadu. Selle vähendamiseks tasub eelistada mõõtudelt väiksemate detailidega katusematerjale.
Kohapealne esindus ja müügijärgne tugi. Valikul tegemisel tuleb arvestada ka seda, kas tootjal on pakkuda katusematerjaliga kokku sobivaid turvatooteid (käigusillad, katuseastmed, lumetõkked, turvakonksud, katuseluugid) ning kas Eestis kohapeal on garantiiküsimuste lahendamiseks olemas ametlik maaletooja.
Kui majaomanik otsustab ise paigaldustöö ära teha, on eriti oluline kohapealse tehnilise toe olemasolu. Samuti aitab tehniline tugi vajadusel majaomanikku katuse paigaldaja töökvaliteedi kontrollimisel.
Senine materjal. Renoveerimisprojekti puhul ei ole tingimata vaja jätkata sama tüüpi katusega, kuid materjali vahetusel võib olla vajalik esitada ehitusteatis, suuremal ümberehitusel isegi uus projekt ja ehitusluba. Selle täpsustamiseks tuleks ühendust võtta kohaliku omavalitsusega.
Kandekonstruktsiooni seisukord. Katuse uuendamisel tuleks enne materjalivalikut kontrollida ka katusekonstruktsioonide seisukorda, avades vajadusel prooviks tüki katust näiteks korstna lähedalt või katuseneelust. Need on kõige tõenäolisemad lekkekohad, kus on seetõttu ka puidukahjustuste oht kõige suurem.
Kui konstruktsioonid või soojustus vajavad uuendamist, siis tuleb see töö ette võtta sõltumata valitud materjalist. Seepärast ongi katuse renoveerimisel mõistlik paigutada vähemalt 15% eelarvest ettenägematute kulude reservfondi, sest sageli selgub lõplik tõde alles vana katuse eemaldamisel.
