Kui suurt septikut läheb majapidamisel tarvis? Septiku paigaldamise ja toimimise põhitõed
Septik kasutab looduslikke baktereid, et muuta heitvesi loodusele sobivaks aineks. See süsteem sobib kõige paremini kuiva ja vett läbilaskvasse pinnasesse ning kaitstud põhjaveega piirkonda. Kindlasti on vaja selle paigaldamiseks küsida luba omavalitsusest.
Kui suure septiku peaks valima?
Et teada saada, kas paigaldamiseks soovitav asukoht ka päriselt septiku jaoks sobilik on, tuleb meeles pidada järgnevaid tegureid: pinnas ja pinnase liigid, põhjavesi ja selle kõrguse kõikumine, kõrgussuhted ja pinnavormid, kaevude asukoht, aluspõhjakivimite lähedus ja pinnavormid, kaugus veekogust, ilmastiku ja pinnase külmumine ning kohalikud määrused. Kui kõik on läbi mõeldud, siis saab asuda edasi planeerima.
Kõige optimaalsem septiku maht on 2 m3. See on sobilik ühepereelamule, kus elab kuni 6 inimest. Selliste näitajate puhul selitab septik ööpäevas kuni 1000 liitrit pesu-, majapidamis- ja WC-vett.
Kolmeosaline septik toimib nii, et kõigepealt tuleb reovesi esimesse pütti, kus toimub esimene selitamine. Sealt läheb reovesi edasi teise ning kolmandasse pütti. Lõpuks väljub vesi toru kaudu imbväljakule, kus hakkab tööle looduse jõud. Septiku komplektis on üldjuhul kogu paigaldamiseks vajaminev materjal kaasas, välja arvatud kanalisatsioonitoru, mis maja septikuga ühendab.
Septiku paigaldamise sammud
Kolm kõige tähtsamat sammu septiku paigaldamisel on: kaeviku tegemine, ankurdamine ja kaeviku täitmine.
Septiku kaeviku suurus arvestatakse selliselt, et mahuti külgedele mahuksid ankurdusplaadid- Kaevik peab olema ligikaudu 15 cm ka septiku põhjast sügavam. Kaeviku põhi tuleb tasandada kruusa- või liivakihiga ja lõpuks kinni tampida. Hiljem tõstetakse septik tõstelintide abil kaevikusse.
Vesise maa korral tuleb septik ankurdada. Selleks tuleb kinnituslindid tõmmata üle septiku, paigaldada ankurdusplaadid mahuti põhjaga samale tasemele ja täies ulatuses mahuti kõrvale. Seejärel tuleb pingutada kinnituslinti ja panna ankurdusplaatide peale umbes 20 cm paksune liivakiht. Kinnituslindid tuleb pingutada nii, et ankurdusplaadid tõuseksid pisut üles.
Kaeviku täitmiseks on vaja septiku ümbrus täita kivideta liivaga ja tampida umbes 30 cm kihtide kaupa kinni. Viimaks tuleb majast tulev 110 mm läbimõõduga kanalisatsioonitoru ühendada ühenduskohaga ja seejärel täita septik veega.
Septik valmis, tuleb pinnaspuhasti lähedale ehitada imbväljak, kuhu selitatud vesi suunatakse. Selle võib ehitada ise, kasutades killustikku või sobiva teramõõduga looduslikku- või kergkruusa. Kui aga looduslikud olud ei võimalda selliselt imbväljakut ehitada, on võimalik kasutada ka imbpatja, millega on lihtne imbväljakut rajada.
Imbpatjade suur eripind - 16 m2 jooksva meetri kohta- ja hea varustatus õhuhapnikuga loob orgaanilistest reoainetest toituvale aeroobsele bakterile märksa paremad elu- ja kasvutingimused kui tavalises pinnaspuhastis.
Et puhastusprotsess on imbpatjades tavalise immutuskihiga võrreldes intensiivsem, kulub patjadega pinnaspuhastile tavaliselt vähem maad. Mõnevõrra vähem kulub ka jaotustorusid.
Septiku eelpuhastatud reovesi pääseb patjadesse nende peal kulgevate jaotustorude kaudu, mille lõpus on tuulutuspüstikud. Kogu süsteem kaetakse geotekstiiliga, et kaitsta teda täitepinnasega segunemise eest. Imbpatjade kärgtorud ei lase pinnaspuhasteid kiiresti umbe minna ka siis, kui septikust peaks heljumit mingil põhjusel edasi pääsema.
Pane tähele!
• Septik tuleks paigaldada kohta, kuhu pääseb tühjendusautoga ligi.
• Talvel ei tohiks kaitsvat lumekihti mahutite ja torude pealt ära lükata.
• Septikut tühjendatakse tavaliselt kaks korda aastas. Kui mahutisse läheb ainult nn hallvesi, piisab ka ühest korrast aastas.
• Pärast tühjendamist täidetakse septik kohe veega.
Allikas: Bauhofi Meistriklubi
