Korteriühistud ei jää ilma renoveerimistoetuseta — valitsus eraldab korterelamute korda tegemiseks lisaraha 100 miljonit eurot

Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) juhatuse esimehe Andres Jaadla sõnul toob riigipoolne lubadus riigieelarvest korterelamute rekonstrueerimiseks lisaraha leida kergendust eelkõige nendele ühistutele, kes on juba eeltöö elamu renoveerimiseks ära teinud. "Tihti ei kujuta kõrvalseisjad ettegi, kui suur töö eelneb korteriühistus kodumaja rekonstrueerimisotsuse vastuvõtmisele. Liiati kui ühistud on juba omalt poolt ettevalmistusele kulutanud pea 2 miljonit eurot, lootes renoveerimistoetust saada," kõneles Jaadla. "Valitsuse lubadus eraldada neljal järgmisel aastal korterelamute rekonstrueerimiseks 100 miljonit eurot väärib tunnustust ning annab märku, et energiasääst ning tervisliku elukeskkonna loomine ei jää pelgalt tühjadeks sõnadeks."

EKÜL kogus tänavu aasta alguses andmeid ühistute kohta, selgitamaks välja, kui palju korteriühistuid jäi riiklikust renoveerimistoetusest ilma ning millises mahus kulutusi on ühistud teinud riikliku toetusraha saamise ettevalmistumiseks. Küsitlusele vastasid korteriühistute juhid, tehnilised konsultandid või ühistu liikmed, kes esindasid kokku 339 korteriühistut üle Eesti.

Kokku 200 ühistut ehk 59% vastanutest kinnitas, et nad olid rekonstrueerimise toetuste taotluste vastuvõtmise peatamise ajaks kas teinud juba kõik ettevalmistavad tegevused või alustanud ettevalmistusi toetuse taotlemiseks. Küsitlusest selgus, et ühistud oleks valmis korterelamute renoveerimiseks kogusummas 124,7 miljonit eurot. Võttes arvesse vastajate poolt nimetatud planeeritavat rekonstrueerimise kogumaksumust ja planeeritud toetuse protsenti on ühistute poolt planeeritud, kuid saamata jäänud ja täna kohe vajalik korterelamute rekonstrueerimise toetuse summa48 214 562 eurot.

“Vajalikku toetussummat võib aga hinnata siiski nimetatust oluliselt suuremaks, kuna antud juhul ei ole arvesse võetud korteriühistuid, kes ei olnud küsitluse läbiviimise ajal alustanud rekonstrueerimise planeerimist ja ei osanud veel nimetada planeeritavate tööde
kogumaksumust,” sõnas Jaadla.

Ajavahemikul 2010—2014 eraldas KredEx korterelamutele rekonstrueerimistoetusteks 37,7 miljonit eurot. KredExi abil on renoveeritud 663 korterelamut, mille suletud netopind on 1,9 mln
ruutmeetrit, see moodustab 9,7% kõigi enne 1991. a ehitatud Eesti korterelamute köetavast pinnast. Mullu septembris peatati taotluste vastuvõtt korterelamute rekonstrueerimise toetuse taotlemiseks, kuna eelarveperioodi vahendid aastani 2020 olid selleks hetkeks taotlustega kaetud. Sihtasutusele KredEx oli selleks ajaks laekunud 460 taotlust summas ca 104 miljonit eurot toetuseks ettenähtud 102 miljonist eurost.

Allikas: EKÜL

LOE KA:

Kuidas kaitsta oma kodu suitsetava naabri eest?

Kes peaks korteri laguneva rõdu korda tegema – omanik või ühistu? Korteriomanikud ei tea oma õigusi ning tuge pole ka kusagilt loota