Kolmandik soojaarvest lastakse kanalisatsiooni. Soojus tuleb heitveest kinni püüda ja see tasub end üsna kiiresti ära

Heitveest soojuse ammutamise võimalusi on uuritud juba mõnda aega, kuid tehnoloogia areng ning energia hinnatõus on andnud valdkonnale olulise tõuke. Tartu ehitusmessi seminaril „Soojus heitveest“ saab lähemalt kuulda, kuidas ammutada efektiivselt soojust kanalisatsiooni lastavast heitveest. Eesti insenerid on välja töötanud lahenduse, millele on Euroopas vaid 1-2 konkurenti.

Soojustagastusega ventilatsioonisüsteemid on hoonete rajamisel ja renoveerimisel muutunud juba elementaarselt mõistetavaks. Järgmise sammu energiasäästus võiks teha soojuse ammutamine heitveest.
Meelis Voolmaa MTÜ-st Eesti Energiasäästu Assotsiatsioon ütleb, et kanalisatsiooni kaob 1/3 korterelamu soojaarvest. Näiteks 80 korteriga elamu puhul Tallinnas teeb see 180 MWh x 60 eurot = 10 800 eurot aastas.

„Teema muutub järjest olulisemaks lähiaastatel, kui päevakorda tuleb liginullenergiahoonete rajamine. Nende puhul on kolmandik hoone soojusenergiast suurusjärk, millest lihtsalt enam mööda vaadata ei saa,“ on Meelis Voolmaa veendunud.
Soojuse ammutamist heitveest kasutatakse ehitistes täna veel vähe, seda ka Euroopa tasandil. „Võib öelda, et oleme selles valdkonnas isegi pioneerid. Eesti inseneride poolt väljatöötatud lahendusele on täna Euroopa tasandil vaid 1-2 konkurenti. Süsteemi maksumus 80 korteriga elamule on hinnanguliselt 60 000 eurot, lihttasuvuse aeg süsteemile umbes 5-6 aastat,“ räägib Meelis Voolmaa.

Möödunud sajandi teisel poolel oli energia hind veel suhteliselt madal. Odavam oli kütta nafta või elektriga, kui hakata arendama energiasäästlikke lahendusi. Kuid sajandi lõpuks tõusis energia hind motiveerivalt kõrgele, siis hakati mõtlema ka erinevatele energia taaskasutusvõimalustele, sh heitveele.
Umbes samal ajal saavutas usaldusväärse arengutaseme ka soojuspumbatehnoloogia, mis on heitvee jahutamiseks vajalik. Nende kahe teguri koosmõjul hakkasid turule tulema esimesed heitvee soojustagastid. Esimesed olid mõeldud hallveele, st veele, kus puudusid suuremad osised. Kasutamiseks siis dušiveele spades jne. Samas on kõigil korrusmajadel vaid üks väljundtoru kanalisatsioonile. Ka on olemasolevas majas duššide ja WCde eraldamine kallis töö, sest puudutab siseviimistluse osas kahte kõige kallimad ruumi - kööki ja vannituba. Seepärast on eestlased algusest peale oma seadme väljatöötamisel silmas pidanud eesmärki, et see peab töötama reoveel. Tehnoloogia peab olema lihtne, kauakestev ning võrdlemisi hooldusvaba.

Ühe hea näitena heitveest soojuse püüdmisel võib tuua Aura veekeskuse, mis renoveerimistööde käigus investeeris sellesse lahendusse. Heitvett võetakse basseinist ja duširuumidest. Kalli aparaadi tööpõhimõte on lihtne: heitveest eralduv soojus kütab üles värske vee, mis läheb basseini tagasi. Enam ei pea linna trassist kuue-seitsmekraadist vett võtma. Veekeskus ennustab säästuks 60 000 – 75 000 eurot aastas.