Kogu tõde soojuspumpadest — milline on siis parim?

See küsimus on ilmselt iga asjaosalise peas, kui mõeldakse soojuspumba valimisele oma kodu kütteallikaks. Et selgust saada, peame alustama algusest. Mis on üldse soojuspump ja kuidas see töötab? Üldjuhul on soojuspumba tööpõhimõte erinevate süsteemide jaoks üks. Kas valida õhk-õhk-, õhk-vesi- või maasoojuse tüüpi soojuspump?

Lühidalt on see väliskeskkonna abiga sooja kätte saamine soojuspumba töötsükli tarvis, olenemata sellest, kas tegu on õhk-õhk-, õhk-vesi- või maasoojuse tüüpi soojuspumbaga.

Tavaliselt on standardlahendustel ehk split-süsteemidel üks välimine seade ja üks sisemine osa, mille vahel muutub kompressori toel gaasi olek. See tähendab gaasi muutumist gaasilisest olekust vedelaks ja vastupidi. Soojuspumba välimine osa sisaldab kompressorit ja sisemine soojusvahetit, eraldamaks vee ja gaasi osa. Vee osa on majas sees nt radiaatorite või põrandakütte tarbeks. Split-süsteemide siseosa ja välisosa omavahel ühendamine nõuab professionaali oskusi ja tavainimene sellega toime ei tule. Seadmed ühendatakse omavahel vasktoruga ja selles ringleb soojuspumba gaas ehk freoon. Just freooni lekkimise oht torustikest ja seadmetest on väga suur. Sellepärast tuleb kõik torustike ühendamised ja keevitamised teha hoolikalt ja korrektselt. Sellegipoolest võib ajapikku ühenduskohtadest hakata freoon lekkima, kuna tegemist on kohtpaigaldusega ja ebamugava paigalduse tõttu võivad ka paigaldajad eksida. See risk on kahtlemata olemas ja seejuures mitte väike. Isegi väga väikeste lekkekohtade üles leidmine võib osutuda äärmiselt keeruliseks ettevõtmiseks. Oskusliku tööjõu kättesaadavus on tänapäeval muutunud suhteliselt võimatuks, kuna soojuspumpade pakkujaid on palju, kuid kvalifitseeritud tööjõudu napib.

Pea silmas kasutegurit!

Oluline nüanss soojuspumpade valimisel, millega tuleb arvestada, on kasutegur. See, mida müüjad üldjuhul tehnilistes dokumentides soojuspumba kasutegurina deklareerivad, ei arvesta tegelikult torustiku pikkust ja on ainult kompressori kasutegur. Mida see muudab? See muudab paljugi, kuna torustiku pikkuse suurenedes väheneb ka kasutegur ja seda ei taheta negatiivse asjaoluna üldjuhul näidata. Ehk mida keerulisem on paigaldus, seda suuremat tööd peab tegema ka soojuspumba süda — kompressor. Kui inimesel oleks nt 1,5 korda rohkem veresooni, siis meie südametel läheks töö vägagi keeruliseks.

Milline oleks siis alternatiiv standardlahendustele ja mis minimaliseeriks eelpool nimetatud riske. Üheks heaks alternatiiviks võiks olla õhk-vesisoojuspump, mille gaasi ehk freooni osa on tehases juba kokku monteeritud ning soojuspumbast väljub juba majja vesi, ehk tegemist on nn veesüsteemiga. Sellist süsteemi kutsutakse ka monoploki seadmeks, millel sisemist osa ei ole. Veesüsteemi kasutegur ei sõltu süsteemi suurusest.

Kuidas on regiooniti jaotunud selliste süsteemide toetajate arv:

• Jaapan ja Korea — suured toetajad split-süsteemidele
• Euroopa ja USA — laialdaselt liikunud veesüsteemidele

Miks peaks veel eelistama veesüsteeme split-süsteemidele? Eelkõige keskkonna pärast. Lähiaastatel vähendatakse oluliselt freoonide mõju väliskeskkonnale. Ja sellepärast tuleb ka freoonide koguseid süsteemides vähendada. Seda eelkõige sellepärast, et järeltulevad põlved saaksid ka osa meie rajatust ja planeet püsiks rohelisena.

Split-süsteemidel, mis tulevad Jaapanist ja Koreast, pole sertifikaate ja testraporteid, mis on olulised hindamaks tehase väljastatud parameetrite õigsust. On ainult tehase antud andmed. Seevastu veesüsteemidel on sõltumatutes laborite sertifikaadid, näiteks EUROVENT ja AHRI. Veesüsteemide keevitused on teinud sertifitseeritud personal ja kõik lekkimise kohad on hoolikalt testitud. Split-süsteemide keevituse ja ühendamise kohta pole sertifikaati.

Selle info põhjal võibki järeldada, et parimad soojuspumba lahendused on need, mis pole praegu veel Eestis laialdaselt levinud, kuid mille päralt on tulevik — veesüsteemid!
Kui tunned, et teema sind huvitab, vaata lähemalt: www.aermeceesti.ee