Eesti Omanike Keskliidu juhatuse liige Andry Krass selgitab asja lähemalt: „Nii täna kehtiv korteriomandiseadus kui ka järgmise aasta algul jõustuv KrtS ütlevad mõlemad, et kaasomandi korrashoiu eest vastutavad korteriomanikud ühiselt. Maatükk ja kõik füüsiline, mis on selle maatüki küljes kinni, on kaasomand ning selle eest peab hea seisma korteriomanike poolt valitud valitseja või asutatud korteriühistu. Paljude ühistute teadvusesse see kohustus kahjuks jõudnud ei ole.“

Rõdu põrand kuulub korteriomanike kaasomandi koosseisu (vt korteriomandiseaduse paragrahv 1 lg 2 ja paragrahv 2 lg 2) ning sellest lähtuvalt vastutab selle korrashoiu eest korteriühistu. Korteriomanikud hüvitavad rõdupõranda kordategemise kulud korteriühistule vastavalt sellele, kuidas sätestab korteriühistu põhikiri. Kui korteriühistu põhikiri rõdupõranda(te) remondikulude jagamise korda ei sätesta, siis tuleb lähtuda korteriühistuseaduse paragrahv 15 primm lõikest 1, mille kohaselt jagunevad kulud korteriühistu liikmete vahel lähtudes korterite pinnast.

Mida korteriomanik tegema peaks? „Eks inimeste teadlikkus tasapisi paraneb. Minu jaoks on küsimus pigem selles, mida riik teeb. Ükskõik, kui kiiresti korteriomanike teadlikkus ka ei paraneks, vajavad nad olukorra paremuse poole pööramiseks ikkagi tugevat partnerit. Seda eriti asumites, kus kinnisvara hind jääb allapoole korterelamu renoveerimismaksumust. Hetke seisuga ma sellist partnerit, kellele korteriomanike mure korda läheb, kusagil ei näe. Võib isegi väita, et päev-päevalt jääb neid vähemaks,“ on Andry Krass mures olukorra pärast.

Kuidas ja kust saab rõdude korda tegemiseks rahalist toetust, seda loe siit.
Kuidas lagunevat rõdu renoveerida, seda saab lugeda siit.