Kes mõtles välja rikaste koduks kavandatud Lasnamäe? Värvika ajaloo ja nimedega linnaosa
Eesti Päevalehel ilmus täna väga põhjalik ja põnev ajalooajakiri Lasnamäe 40, mis heidab 68 leheküljel pilgu linnaosa saamisloole, värvikale ajaloole, inimestele, kuulsatele ehitistele.
200 000 inimese kodu
Alanud sõda põrmustas julge soomlase Eliel Saarineni plaanid. Ometi sai unelm järje. 1970. aastal koostasid viis juhtivat arhitekti seniste uusasumite Mustamäe ja Õismäe järjena ambitsioonika Lasnamäe generaalplaani. 11 mikrorajooni tähendas umbes 50 000 uut korterit. See pidi parandama kuni 200 000 inimese elamistingimusi, kaotama keldrielanikud ja leevendama ülerahvastatud kodude muret ruutmeetrite pärast.
Head mõtted
Lasnamäe ametlik deviis oli hoolitsus inimeste eest. See oli magala, aga mugav magala. Linnast töölt tulles pidi inimene säästma aega maksimaalselt, et puhkeaeg oleks pikem. Nii viidi poed ja teeninduskeskused kohe bussipeatuste kõrvale, et ostud tehtaks käigu pealt. Külmade meretuulte tõkkeks paigutati elumajad kärjekujuliselt. Saarineni ooperihoone asemele kavandati laululava kohale suur kultuurikompleks. Tondirabast pidi saama mikrorajoonide vaheline keskus.
Pärlikee asemel Sannikovi maa
Tegelikkus oli karm nagu paepind, millesse ehitajad hakkasid uute teede ja hoonete jaoks süvendeid lõhkama. Plahvatused, tuiskliiv ja igavese lõpetamatuse tunne on esimeste asukate mälestuste ühisnimetajad. Enamiku kortereid said need, kes polnud seisnud kümneid aastaid korterijärjekorras, nagu kümned tuhanded põlistallinlased. Võõrvõim kehtestas ennast nii, et kohalikud panid asumile uue nime – Lasnograd.
Piirkonda teisel pool Tondiraba hakati populaarse seiklusjutu järgi kutsuma Sannikovi maaks, aga kõige kaugemat, viiendat mikrorajooni Leningradi oblastiks. Üksteise akendesse vaatavad majad ahistasid, monotoonne valge sein tüütas, tipptunnil tulvil bussid ja selvehallide lõputud järjekorrad panid hambaid kiristama. Lasnamäe, mille metafoor pidi olema valge pärlikee, taandus kurvaks paigaks.
Tontide raba ja sigade mägi
„Lasti Lennuk Lalli alla…” ütleb rahvuseepos „Kalevipoeg”. See tähendab, et kangelase puhtast hõbedast vermitud laev randus Lasnamäe all. Tänapäeval mälestavad seda värssi Kalevipoja tänav ja tema esimese armastuse Saarepiiga puiestee. Muinasaega meenutavad näiteks Pikri, Varraku, Ümera või Vikerlase tänavad.
1343. a Jüriöö ülestõus on inspireerinud Nuia ja Tapri nimed. Legendi järgi heidetud otsustavas tapluses langenud Eesti mässajad, arvult kolm tuhat, lahingupaiga lähedasse rappa. Sealt saanud nime Tondiraba. Aga lasna-tüve on sakslased kirjutanud hoopis Lake – nagu Laagna tee. Eesti keel on sakste kõrvus üldse kummaliselt kõlanud. Seetõttu on ka Jüriöö sõdalaste laagripaik, eesti keeli Sõjamäe, kirjutatud ka Seamäe ja tõlgitud saksa keelde Schwinsberg.
Rikkad eestlased ja kisendavad kitsed
Lasnamäe nimi on olnud ka Kivimäe. Loogiline: siit murti paekivi kogu Tallinna kuulsa vanalinna ehitamiseks. Seda töökat aega mälestab Kivimurru tänav, lisaks veel hulk pae-tüvega nimesid. 17. sajandi kiviraidurid olid eestlased – vabad ja jõukad mehed. Pallasti tänav tähendab algselt pae kaevandamisel tekkinud kiviprügi.
Dvigateli tehas on andnud nimed, nagu Sepise, Lõõtsa või Ääsi. Aga Lasnamäe kõige naljakam tänavanimi Sikupilli olla pärit sellest ajast, kui eeslinna elanikud veel kitsi pidasid. Armuvalus loomad lärmanud öösiti mis kole. Nende kisa on tänapäeval jäädvustatud ka kaubanduskeskuse nimes. Logol pasunat puhuv sikk on lihtsalt kunstniku liialdus.
Põhjalikult saad Lasnamäe ajalooga tutvuda ajakirjast, mille saad jaemüügist soetada 2,99 euro eest.
