Olgu kohe alguses ära öeldud see, et materjal siiski pole süüdi, et katus kehvalt paigal püsib ja tuuleiili kergelt alla võtab. Kuuludust-nähtust võib jääda mulje, et lendavad vaid plekk-katused, aga tegelikult peituvad probleemid hoopis mujal. Näiteks vanade eterniitkatuste alused ei olegi ette nähtud
ühe monoliitse plaadina kordi suuremat tõstejõudu tekitava plekk-katuse hoidmiseks. Seega tuleb süveneda aluskonstruktsiooni olukorda ja kinnitusse. “Kunagi ei lenda minema plekk roovilt, vaid ikka võtab see kaasa ka roovid ning rebib kuni sarikateni,” seletab AS Toode müügijuht Erki Loigom.
Süüdi ei ole plekk kui materjal, vaid kogu konstruktsiooni sobimatus plekk-katuse jaoks.
Erki Loigomi sõnul on katuste lendama minek mitmete tegurite koosmõju. Katusevahetus tundub esmapilgul lihtne, kiire ja soodne töö. „Kui silmas pidada vaid vettpidava väliskihi ehk katusekatte vahetust, siis nii see ongi. Siiski peame arvestama meie minevikku ja vaatama tõtt nõukogudeaegse ehituskvaliteediga. Katus ei ole vaid katusekate, katusekonstruktsiooni moodustavad lisaks katusekattele ka puitkonstruktsioon, selle kinnitus müüridele, korstnad, läbiviigud, tuulutuslahendus jt. sõlmed,“ seletab asjatundja.
Kui tutvuda lendu läinud kortermajade katustega, siis valdavalt tõuseb õhku kogu konstruktsioon alates müürilatist. „Lihtsalt katusekatet tuul roovilt minema ei vii. Seda on juhtunud olukorras, kus katus on kinnitatud väikeste naeltega ja siis on doominoefekt muidugi lihtne tekkima. Aga see näitab siiski erakordset teadmatust katuse paigaldaja poolt. Teraskatus kinnitatakse roovile spetsiaalsete tihendiga katusekruvidega vastavalt normile ja tootjapoolsele kasutusjuhendile,“ seletab Erki Loigom.
Korrektse kinnitustöö oluliust rõhutab ka Monieri tehniline konsultant Ahti Danil. „Seoses tuulte kiiruste ja tormide suurenemisega on väga oluline mistahes katusekatte paigaldamisel järgida tootjapoolseid paigaldusjuhendeid, et katus tormituultega kahjustada ei saaks. Selleks tehakse ka tootja poolt katsetusi tuuletunnelis ja laboris, näiteks Monier Grupis on selline labor Saksamaal, Heusentammis. Tuuletunnelis katsetatakse erinevate materjalide vastupidavust Euroopas võrreldavate tormituultega kuni 40 m/s,“ räägib Ahti Danil.
Kivide kinnituse testimist on kõige paremini näha alloleal pildil: füüsiliselt trossidega luuakse katusele mõjuvat imemisjõudu ja samas jälgitakse kinnitusvahendite vastupidavust. Sellest katsest saadakse teada, kui palju jõudu on vaja, et kivide kinnitused järgi annaks ning lahti tuleksid.

Toimub kivide kinnituse testimine.

Ahti Danili sõnul tuleb katusekivide kinnitamisel arvestada väga mitme erineva teguriga nagu näiteks katuse kaldenurk ja ka asukoht (kas asub mere ääres ja kui kõrge on maja jne).
„Minu teada ei ole Eestis ühtegi kivikatust tervenisti ega ka poolikult ära lennanud. Küll on aga juhtunud, et tormituul on võtnud kivilaotisest ära ühe rea kivi. Selle katuse sai ära parandada ilma suurema remondita,“ nendib Ahti Danil.

Katus Pärnus pärast 2005. aasta jaanuaritormi. Antud pildil on näha, et ka harjakivid olid valesti kinnitatud ning üks kivi on korstna kõrvalt kadunud.

Õiged kinnitused ja materjalid annavad kindluse

Mida siis panna tähele katuse vahetusel või remontimisel? Tormikindluse seisukohalt on kõige olulisem veenduda toolvärgi kinnituses müüridele. „Teraskatuste korral on tõesti omal kohal väide, et selline katus on õhutihedam kui senine eterniitkate ja tekkivad koormused tuule imemisest on tõepoolest suuremad. See esitab täiendava väljakutse sõlmedele, kus toolvärk kinnitatakse müürile,“ seletab Erki Loigom.
„Kindlasti veenduge, et toolvärgil olnud ja tavapäraselt nõukogudeaegsed traadist tõmmid on paneelide küljes endiselt, vajadusel vahetage need välja. Kahjuks näeme üsna tihti, et need on mugavama liikumise eesmärgil lausa lahti sõlmitud ja meenutab olukorda, kus suur kruiisilaev on lihtsalt sadamas ankrust vabastatud ja omaette triivima lastud,“ lisab Erki Loigom.
Toolvärgis kasutatav puit peab olema kuiv ja sirge, roovidele on ettenähtud minimaalsed sammud ja paksused, puitosade ühendamiseks ei sobi igas pikkuses ja viimistluses naelad.

Olulistelt pisidetailidelt hoitakse kokku

Lisaks eelpooltoodud soovitusele tuleb jälgida kinnitusvahendite kogust ja materjalide vastavust meie kliimale ja normidele. Kruvid peavad olema mõeldud välistöödele. Sise- ja välistööde kruvid võivad näha identsed välja, kuid tsingikihi hulk sisekruvil kaob katusekruvina kasutades paari aastaga ja kruvi lihtsalt roostetab läbi. Plekk peab olema samuti normides ettenähtud tsingi- ja värvkattega, plekkidele on ettenähtud minimaalsed paksused jne.
„Katusekruvide müüjana näeme äärmiselt tihti suhtumist, et kruvid ostan poest, sest seal on need 3 korda odavamad. On jah, aga need ei ole katusekruvid, vaid oluliselt väiksema vastupidavusega sisetingimuste kruvid, mis ei peagi niiskes või happelises keskkonnas töötama. Väljanägemine võib olla samas identne. Oleme kohanud ka tootjate ja müüjate hulgas sellist kokkuhoiu skeemi, kus kruvi on õige, aga seib on mõeldud sisetingimustele – sellisel juhul annab seib väga kiirelt järele, käivitades korrosiooniprotsessi kogu kruviava ümbruses. Lisaks tuleb kruvide keeramisel pöörata tähelepanu, et tööriist oleks siduriga. Liigse jõu rakendamisel keeratakse kummitihend metallseibi alt välja ja tihend jääb UV kiirguse kätte. Mis kasu on 40 aastat kestvast katuseplekist, kui see kinnitada 4 aastat kestva kruviga? Ning kui suure kokkuhoiu annab kogu katusevahetuse protsessis ja kuludes kokkuhoid kruvidelt?“ küsib Erki Loigom.
Üks praktiline lahendus, mis võib teinekord katuse eriti kurja tuuleiili eest päästa, on katuseluugid. Katuseluukide kaas ei tohi olla tihedalt kinni. Soovitav on see nööriga kinnitada nii, et see suurema tormiga lahti pääseb, kuid nöör takistaks katuselt luugi minema lendamist. Luukidest pääseb aga välja katusealune õhku tõstev ülerõhk.