Paraku on nii kasutusluba kui ka ehitisregistris olevad korrastatud andmed midagi palju enamat kui vaid formaalne nõue, olles muu hulgas vajalikud nii seadusandja, panga kui ka kindlustuse jaoks.

Ehitisregistris olevad andmed on sisestanud kohaliku omavalitsuse ehitusspetsialist või registrikannete tegija. Nende hulka kuuluvad nii hooned kui ka kõikvõimalikud juurdeehitised. Juurdeehitise saab lugeda seaduslikuks juhul, kui see kajastub ehitisregistris. Ehitisregister koondab teavet ehituses olevate ja kasutatavate hoonete kohta. Ehitusseadustikust tulenevalt on omanikel kohustus kontrollida ehitisregistri andmeid ja need vastavalt seadusele ka korrastada. Omanikel on tänu sellele võimalik veenduda, et kõik nende kinnistul asuvad või sinna ehitatud hooned ja rajatised on kantud registrisse ning kõik andmed on registris õigesti kajastatud.

Samas ei kaasne ka korrastatud ehitisregistri andmetega automaatselt kasutusluba ja alati ei peeta kasutusluba ka uute majade puhul elementaarseks. Seda väga erinevatel põhjustel, näiteks võib kogu ehitusprotsess olla sedavõrd kurnav, et kasutusloa vajadus jääb lihtsalt teadvustamata. Enne ehitise kasutusele võtmist tuleb ehitusseadustikus sätestatud juhtudel taotleda kasutusluba. Kasutusluba tõendab ehitise nõutele vastavust loa andmise ajal ja lubab ehitist kasutada kasutusloa taotluses märgitud eesmärgil. Spetsialistide sõnul võib õnneks tõdeda, et teadlikkus ja sellekohaste päringute hulk on märgatavalt tõusnud.

Valdkonda mitte tundva inimese jaoks tähendab kasutusloa hankimisega seotud dokumentide ja süsteemidega tutvumine väga suurt ajakulu ning energiat. Iga elektroonilise ehitisregistriga kokku puutunud inimene teab, kui keeruline see on.

Kasutusluba on võimalik taotleda valmis hoonele või rajatisele, mis on algse projektiga kooskõlas, millel on tehtud elektritööd, olemas pistikud ja seinad kaetud kruntvärviga. Kasutusloa jaoks tuleb esitada kohalikule omavalitsusele tehniliste dokumentide kogum, mis kinnitab maja tehnosüsteemide ja kandekonstruktsioonide tehnilist korrasolekut. See peab sisaldama nii tuleohutust tõendavaid dokumente, elektripaigalduse auditit, korstnapühkimise akti kui ka ehitise auditit – need kõik näitavad, et maja on elanikule kasutamiseks ohutu.

Siinkohal on abiks valdkonnaga iga päev kokku puutuvad eksperdid. Projektimuudatuste tegemiseks ja kasutusloa taotlemiseks on vaja esialgset projekti kohaliku omavalitsuse arhiivist. Selle puudumisel tuleb maja algusest peale mõõdistada ja esitada andmete esitamise teatis. Pärast seda saab kohaliku omavalitsuse töötaja maja registrisse kanda ja seejärel on võimalik kasutusluba taotleda ning sellele vajalikud aktid ja ekspertiisid lisada.

Kasutusloa taotlemise etapid
• Kliendi esitatud ehitusdokumentide ja ehitisega tutvumine
• Konsultatsioon
• Ehitise ja täitedokumentatsiooni puuduste fikseerimine ja detailse hinnakalkulatsiooni koostamine
• Koostatud ehitusdokumentide (ehitise audit, muudatus-/mõõdistusprojekt, elektripaigaldise audit, ehitusjärgne geomõõdistus, küttesüsteemide ekspertiis jne) EHR-i veebikeskkonda laadimine
• Jooksvalt kohaliku omavalitsuse koostatud märkuste likvideerimine taotluse kohta kuni 30 tööpäevaga, seda tõrgeteta menetlusprotsessi puhul
• Kohalik omavalitsus väljastab digitaalse kasutusloa

Kasutuslubade turuliider Projektibüroo koondab enda alla 17 erialase haridusega spetsialisti, kes tegelevad igapäevaselt ehitusdokumenteerimise protsessiga ja saavad tavakodanikuga võrreldes vajaliku loa menetlusprotsessi oluliselt tõhusamalt, mugavamalt ning kiiremalt läbi viia. Bürokraatlikus ehitussegmendis vajalike toimingute ajamiseks napib inimestel tihti nii teadmisi kui ka aega. Pikaajaline kogemus ehitusturul võimaldab tegeleda erineva keerukusega lubade menetlusprotsessidega, sealhulgas protsessidega, mis on seotud ebaseaduslike ehitiste seadustamise ja hoonete ümberehitamisega.

Jaga
Kommentaarid