Kas uus maja on alati parem kui vana?
Uusehitiste plussid
Uusehitis ei ole kellegi vana kodu
Paljud hindavad seda, et keegi pole varem nende garderoobi riideid riputanud, nende köögis toitu valmistanud, garaažis parkinud ega mullivannis istunud. Uusehitist ostes võid olla kindel, et sa ei pea koristama teistest mahajäänud mustust ega aastate jooksul kuuri alla kogunenud prahti või avastama eelmiste omanike tehtud ehitusvigu.
Uusehitis vastab uutele ehitusnõuetele
Inimestele meeldib ikka jutu käigus poetada, et „majad pole enam sellised nagu varem“. Ja ongi hea! Nõuded hoonete energiatõhususele on kõvasti edenenud ning kvaliteetselt ehitatud uue hoone ostmine on kahtlemata stressivabam kui vana hoone kaasajastamine. Uue hoone ostmine aitab vältida vana maja ümberehitamisel välja tulla võivad halbu üllatusi, mis muudavad renoveerimise sageli oodatust kulukamaks. Kellelegi ei meeldi kuulda, et kogu torustik tuleb välja vahetada või et elektrisüsteem on tuleohtlik. Samuti on uusehitise puhul võimalik algusest peale köögis ja vannitoas kasutusele võtta kõige uuem tehnoloogia.
Uusehitise puhul jäävad ära renoveerimisega seotud probleemid
Paljud inimesed ostavad teise ringi maja ning kohandavad selle ise oma soovidele vastavaks. Kuid seni tuleb neil elada remondiaegses segaduses. Uue hoone eeliseks on see, et sisse saab kolida täiesti valmis majja ning igapäevane elu võib samas taktis edasi kulgeda, ilma et seda häiriks kõikjal majas leviv tolm. Samuti ei oska suurem osa inimesi vanemaid maju vaatamas käies arvestada, kui palju nende korrastamine maksma võiks minna ja nii võib töö käigus ilmneda, et tegu on lõputu rahaneelajaga.
Uusehitiste miinused
Vana võib olla parem
Kuigi uued hooned on ehitatud uutest materjalidest, ei pruugi need alati paremad olla. Sageli ei ole uusehitised sama vastupidavalt ehitatud kui vanemad hooned. Vanadel majadel on tihtipeale tugevam ja parem „skelett“.
Renoveerimine on keskkonnasõbralikum
Uut hoonet ehitades alustatakse nullist ja nii on uue hoone ehitamise keskkonnamõju palju suurem kui vana maja ostmise jalajälg. Renoveerimine on omalaadi uuskasutus.
Samuti kipuvad uue kodu ostjad tihtipeale keskenduma kosmeetilistele detailidele ning otsustavad uusehitise kasuks sageli trendikate lisade põhjal. Samas aga on enamikke selliseid kosmeetilisi detaile — näiteks arhitektuursed detailid — võimalik renoveerimise käigus ka vanale majale lisada.
Teise ringi majade ümber on olemas valmis haljastus
Haljastus ja aia rajamine võivad päris palju maksma minna, samuti võtab puude-põõsaste kasvamine aega ning kena lõpptulemust võib teinekord aastaid oodata. Vanemate majade krundid on reeglina juba haljastatud ning seal leidub nii varju pakkuvaid puid kui kauneid lillepeenraid.
Olemasolevad hooned asuvad väljakujunenud naabruskonnas
Kui sihid maja mõnes uues asumis, siis tihtipeale on kõik seda ümbritsev veel pooleli. Teise ringi majad asuvad väljakujunenud naabruskonnas, kus reeglina on toimiv kogukond ning olemas kõik vajalikud mugavused nagu näiteks tänavavalgustus, kõnniteed ja naabrivalve. Rääkimata poodidest, kohvikutest ja muudest teenuste kättesaadavusest.
Samuti ei pruugi uusehitise puhul olla selged maja tulevased ülalpidamiskulud. Võib juhtuda, et kalkulatsioonidega on eksitud ning maja ülalpidamine läheb kordades kallimaks kui algselt arvati.
Uusehitise valmimisaeg võib jääda venima
Kui sa ei osta just täiesti valmis hoonet, on sul oht sattuda ootamise lõksu. Ehitusel võib tekkida kas ilmast või muudest faktoritest tingitud viivitusi ning mõnikord võib maja valmimise tähtaeg lõputult venima jäädagi. Nii võid leida end olukorrast, kus vana kodu on müüdud, kuid uude veel sisse kolida ei saa.
Allikas: Freshome
