Puitmajatehaste kogutoodangust rändab ligi 90 protsenti Eestist välja, peamiselt Skandinaaviasse, Saksamaale ja Suurbritanniasse, kuid ka Lõuna-Aafrikasse ja Lõuna-Koreasse. Ekspordi sihtriike on meie tootjatel olnud ligi 50. Eesti käsitööpalkmajad on näiteks väga hinnatud Prantsusmaal ja masintoodetud palkmajad Jaapanis.
AS Ritsu käibest on eksport läbi aastate moodustanud ca 70-80% ning seetõttu on ta mõnevõrra ebatavaline majatootja, kes toodab ja ehitab ka koduturule küllalt palju maju.
„Tehnoloogiat arendava ettevõttena leiame, et koduturul peab olema tugev selleks, et saavutada edu eksportturgudel. Oleme Eesti klientidele olemas ja valmis pakkuma erinevaid lahendusi kuni "võtmed-kätte“ täisteenuseni ja seda nii elementmajade kui liim- ja ümarpalkmajade osas. Olen veendunud, et juba kasvanud teadlikkus puidu kui taastuva ja loodussõbraliku materjali eelistest suureneb lähiajal veelgi,“ on AS Ritsu tegevjuht Elari Kivisoo optimistlik kohaliku turu arengus.

Esimene palkmaja läks Ritsul Uus-Meremaale

2016. aastal moodustas eksport Elari Kivisoo sõnul nende käibest ca 75%.
Samal ajal kasvas ettevõtte käive võrreldes 2015. aastaga umbes 40%, millest võib järeldada, et majatootjal oli võrdlemisi tegus aasta, kus õnnestus käivet kasvatada pea kõikidel sihtturgudel.
„Suurim turg meie jaoks 2016. aastal oli Norra, kuhu läks ca 30% toodangust. Kui kodumaale jäi ligi veerand, siis Saksamaa ja Prantsusmaa järgnesid vastavalt 15% ja 13%ga. Aktiivselt kasvatasime elementmajade osa kogukäibes, samal ajal toimus käibe kasv ka palkmajade poolel. Uutest turgudest rääkides müüsime 2016. aastal oma esimese palkmaja Uus-Meremaale. Elementmajadega sisenesime Saksa ja Hollandi turgudele. Kokku oli meil eelmisel aastal 9 sihtturgu,“ on Elari Kivisoo möödunud aastaga üsnagi rahul.
Kuidas on lood aga idaturuga? Venemaale on varemalt müüdud nii palk- kui ka elementmaju. Küll aga on viimastel aastatel tegevus sel turul muutunud nii erinevate piirangute kui ka ebasoodsa rubla kursi tõttu keeruliseks, mistõttu ettevõte eelmisel aastal Venemaa suunal käivet ei teinudki.
Küll aga müüb AS Ritsu nii element- kui palkmaju Aserbaidžaani ning viimasel ajal on neil sellele turule õnnestunud müüa peaasjalikult suuremaid ja eksklusiivsemaid liimpalkmaju.

Ehitus on aktiviseerunud Islandil

Eesti vanima puitmajatootja AS Matek tegevjuht Sven Mats nendib, et ka nende ekspordimahud ei ole vähenenud. Endiselt ligi 90% kogu Eesti puumajatööstusest saab oma müügitulud välisturgudelt. Suurenesid müügimahud Rootsi. Seal kasvab jätkuvalt kiires tempos nii elamute ehitus kui ka üleüldine puidust ehituslahenduste kasutamine, seda lisaks eramajades, kortermajades ning tootmishoonetes.
„Pikalt kestnud madal naftahind ning osaliselt selle mõjul odavnenud Norra kroon tekitas päris palju peavalu paljudele Eesti tootjatele ja võib eeldada, et üsna mitmete tootjate mahud Norra suunal kahanesid,“ arvab Sven Mats.
Samas üle seitsme aasta on jälle aktiivselt ehitama hakatud Islandil, kuhu eelmisel aastal õnnestus mõned projektid müüa. „Perspektiivis näeme huvi Eesti puumajade vastu nii Saksamaalt, Itaaliast, Ühendkuningriikidest kui ka Hiinast ja Uus-Meremaalt,“ lisab Sven Mats.
Puitmajatootjaid rõõmustab, et riik on tellijana näidanud üles initsiatiivi ning tellinud just puitkonstruktsiooniga hooneid. Nimetada võib siin nii Vastseliina Päästekomandot või siis Tallinnas TTÜ Akadeemia tee ühiselamu puitelement konstruktsiooni rekonstrueerimist.

Konkurentsis saab püsida vaid nupukamate lahendustega

Puitmajatootjate taevas päris pilvitu ka pole, sest ärikasumi marginaal on üsna väike. Ellujäämiseks peab üha keerukamaid tooteid ja lahendusi välja mõtlema.
Lätist, Leedust ja Poolast on konkurentide hulk sihtturgudel viimastel aastatel väga oluliselt
kasvanud ning hind ei ole enam juba aastaid põhiargument, miks Eesti tootjatelt maju ostetakse. „Lisaks eelpoolmainitud riikideks kõrgematele palgakuludele kipuvad ka meie muud kulud tulenevalt maksustamisest kõrgemad olema. Ehk nupukamad ja julgeid väljakutseid pakkuvad ehituslahendused on teemad mille kallal tööd teeme ja mille abil loodame oma positsioone hoida ja parandada,“ ütleb Sven Mats.

„Treet“ projekti üks eesmärke oli näidata, et kandev puitkonstruktsioon võib ka industriaalses linnaehituses toimida ja sealjuures veel mõõdukate hoolduskuludega.

Suurte poiste puidust Lego-majal läheb hästi

Praeguseks on 15 kuud möödas „Treet“ (ehitise norrakeelne nimi) pidulikust avamisest ning palju kuulsust ja tähelepanu saanud 14korruseline puitkorterelamu elab Bergenis Puddefjordi silla kõrval oma igapäevast elu. Kodumajatehase turundus-ja müügidirektori Andrus Leppiku teada on maailma kõrgeimas puithoones kõik 62 korterit ka ostjad leidnud.
See projekt on saanud hulgaliselt vastukaja. „Treet“ võitis Norras Aasta Puitehitis 2015 ja Eestis Aasta Tehasemaja 2016 tiitli. „Tundub, et tegu oli tõelise läbimurdega. Ühtäkki hakkasid ilmuma artiklid veel ja veel kõrgemate puithoonete ehitamise plaanidest. Veel enam, juba on veel kõrgemad ehitised ka töös, Kanadas ja ka Norras. Näiteks Norra projekti puhul on teada, et ehitatakse 18 korrust (Treet 14 korrust) ja püütakse saavutada kõrgust 80 m (Treet 52,8 m). Nagu näha areneb puidust kõrghoonete ehitamine seitsmepenikoorma saabastega,“ rõõmustab Andrus Leppik.
„Treet“ projekti üks eesmärke oli näidata, et kandev puitkonstruktsioon võib ka industriaalses linnaehituses toimida ja sealjuures veel mõõdukate hoolduskuludega. Mere ja mägede vahel asuvas Bergenis sajab väga tihti vihma. Seetõttu saab olema huvitav näha, kuidas suur puithoone niiskes rannikukliimas vastu peab ja kui sageli tuleb hooldustoiminguid teha. Hoone ehitamisel on seega kasutatud nii Eesti, Norra kui ka Saksa puitu.
Norra rannikul on tugev tuul tavaline nähtus. 52meetrise hoone puhul on tarindi võnkumise kontrollimine ilmne väljakutse. Lihtsurelikul tekib ka küsimus, kas äkki resonants ei tee hoonele liiga. Kuigi resonantsiga tuleb arvestada näiteks sillaehituses, ei tekita see püstise konstruktsiooni puhul probleeme. Küll aga põhjustab tugev tuul võnkumist.
Kõigele vaatamata on hoone konstruktsioon üllatavalt jäik, projektijuhi sõnul on maksimaalne võnkumine orkaani tugevusega tuule korral kogu hoone kõrguses 71 mm. Korruse kohta on lubatud 5 mm võnkumine.
Sellise konstruktsiooniga hoone peabki olema äärmiselt jäik, sest liimpuitraam ja korterite ruumelemendid ei tohi karkassi kõikumise tõttu üksteisega kokku puutuda. Tolerants ruumelementide ja liimpuitkarkassi vahel on minimaalselt 25 mm.
„Eks iga uus rekord arendab tegijaid, nii ka meid. Kindlasti avardas selles projektis kaasalöömine meie teadmisi puidust ehitamise võimalustest ja meie asetsemise kohta selles segmendis. Kindlasti lisandus ka enesekindlust ja tuntust. Puidust kõrghoonete ehitamisel plaanime ka tulevikus kaasa lüüa. Kas need ehitised saavad ka uute kõrguste rekordiomanikud olema, on juba iseküsimus,“ jääb Andrus Leppik salapäraseks.