Valikut kitsendavad mitmed olulised aspektid nagu näiteks asukoht, kommunikatsioonid ja muidugi rahalised võimalused. Uue maja ostmisel tuleks esmalt kontorollida maja ehitamist vastavalt projektile ja kasutusloa ning energiamärgise olemasolu.
Soovitavalt tuleks uurida ehitaja tausta – palju on varasemalt kogemusi, mitu maja ehitanud jne. Seejärel peab kindlasti tähelepanu pöörama kasutatud ehitusmaterjalidele ja tehnosüsteemidele.

Tõenäoliselt tuleb kohati järeleandmisi teha viimistluse osas, kui ehitaja on oma valiku vannitoaplaatide, seinavärvide, põrandakatete ning ruumide planeeringu suhtes teinud. Kui siseviimistlusmaterjalide osas on tekkinud esialgsest projektist suuri kõrvalekaldeid, siis võib arvata, et ka ehitustehniliselt pole kõik kõige paremas korras.

Kui majal on kivikatus, siis tuleb kindlasti üle vaadata, et katusekonstruktsioonid (sarikate vahed) oleks paigaldatud kivikatusele sobilikud. Kõikide katuse juures on vaja pöörata tähelepanu korstnate läbiviikudele. Üle tuleks vaadata kindlasti ka tehnosüsteemide kvaliteet. Talvisel ajal oleks hea teha majale termopildistamine. See annab hea ülevaate kui hästi maja on soojustatud ja toob välja külmasillad.

Võiks kontrollida vundamenti, kas seal on pragusid. Praod võivad viidata sellele, et vundament on vajunud ning selle parandamine on kulukas ettevõtmine. Samuti, kas vundamendil on nähtavaid niiskuskahjustusi, mille tulemusena on krohv maha tulnud või osa krohvist niiske. Vaata üle uste ja akende sillused, otsi pragusid.

Kui osta uus maja arendaja käest, siis saab kaasa garantii – garantiiajal ilmnenud vead kohustub müüja likvideerima oma kulul. Samuti võib kindlasti eeldada, et see on ehitatud nüüdisaja ehitusnorme arvestades ja ehitusmaterjale kasutades.

Vana maja saab renoveerida omal vastutusel

Vana maja soetamine võib tunduda odavam lahendus, aga renoveerimise käigus võivad ilmsiks tulla puudused, mis maja kogumaksumuse hoopis kallimaks teevad. Arvestama peab näiteks lammutamise ja utiliseerimise kuluga. Praegu on müügis palju 80. või 90. aastate eramuid, mille kohmakas arhitektuur võib soovitud ümberehituse, kas võimatuks või siis väga kulukaks teha.

Enne vanema maja ostmist on soovitav see kindlasti üle vaadata koos ehitusspetsialistiga, kes kaardistab probleemid, teeb oma ettepanekud nende lahendamiseks. Ei ole harvad juhud, kus tuleb toestada vundamenti, välja vahetada seinte kandekonstruktsioonide osi, vahetada põrandatalad, katusekonstruktsioonid koos katusekattega jne. Seega vanast väga palju järele ei jää ja sisuliselt tuleb ikkagi uus maja ehitada.

Kontrolli kasutusloa olemasolu

Vana maja taastamine võib olla aga põnev – mis krohvi ja tapeedi alt välja tuleb, millised vanu osi saab säilitada jne. Vanade majade puhul on eriti oluline kontrollida, et hallistust ja majavammi ei esineks.

Samuti peaks arvestama võimalike trasside uuendamise kuluga, sest hoone võib olla asukohas, kus tsentraalse vee ja kanalisatsiooniga liitumine on kulukas. Oluline on eriosade nagu küte, vesi ja kanalisatsioon ehitus – kas ja kuidas oleks neid võimalik kaasajastada?

Paljudel vanadel majadel puudub kasutusluba. Kindlasti tuleks uurida, miks seda ei ole. Vanematele majadele on sageli, eriti nõukogude ajal tehtud ka juurdeehitisi – täpsustage, kas need on seaduslikud. Kui ei ole, siis tuleb uurida nende võimalikku seadustamist. Hea infoallikas on ehitisregister, kust on näha, millised ametlikud andmed hoonete kohta sinna kantud on. Finantseerimine – vana maja ostu finantseerivad pangad suurema omafinantseeringu osalusega kui seda uue maja puhul.

Kokkuvõttes, kas ehitada uus maja või renoveerida vana, sõltub objektist ja ostja soovidest.

Maja omahind kujuneb paljude tegurite koosmõjul nagu suurus, planeeringu keerukus, kasutatavad materjalid, teede ja trasside rajamise vajalikkus ning haljastus. Kindlasti tuleb mängu emotsionaalne väärtus mille puhul ollakse ka nõus vana maja korrastamisele teatud piirkonnas peale maksma.
Allikas: Arco Vara