Just see materjal on uus 21. sajandi betoon. Sellest materjalist saab ehitada kõike
Kümnekorruselised puitmajad ei ole enam utoopia, sest võimaluse nende ehitamiseks annab ristkihtpuit, mis võidab järjest enam austajaid. Ristkihtpuit (CLT - Cross Laminated Timber) on suurepärane ja mitmekülgne ehitusmaterjal, mida saab ideaalselt kasutada seinte, vahelagede ja katusepaneelidena koos teiste ehitusmaterjalidega. Ristkihtpuit on mõneti vineeriga analoogne materjal, mis koosneb paaritust arvust puidukihtidest, mille kiudude suund kõrvuti asetsevates kihtides on teineteisesuhtes risti.
Ristkihtpuit on tõeline inseneripuit ja maailmas tõuseb kasvavas tempos nõudlus selle materjali järgi. Ristkihtpuidust saab valmistada kandvaid ja mittekandvaid välis- ja siseseinu, vahelae- ja laepaneele, fassaadipaneele jpm. Eestis toodetava ristkihtpuidu paksus on 13- 80 mm ja pikkus kuni 6 meetrit ning laius kuni 3 meetrit. Toodetakse ka kuni 40 cm paksust ja kuni 16 meetri pikkust ristkihtpuitu. Peamiselt on ristkihtpuit valmistatud kuusepuidust, harvemini männist. Fassaadiplaatideks kasutatakse ka lehist ja termopuitu.
Ristkihtpuit on materjal, mille kihtides on puidu kiudude suund risti nagu vineeris. Puidukihtideks on serviti kokku liimitud puitlamellid. Kihte on alati paaritu arv, 3, 5 või 7.
Ristuvad kihid tagavad nn lukustava efekti, mis tagab plaadi mõõtude väga hea püsivuse niiskuse muutuste korral ja vähendab oluliselt puitmaterjali kuivamise negatiivseid mõjusid.
Ristkihtpuidust majade ehitamine sarnaneb pisut suurpaneelelamute ehitamisega. Betoonpaneelid valatakse vormidesse ja paneelid peavad seepärast olema kujult ja mõõtmetelt sarnased. Ristkihtpuidust paneelid lõigatakse suurest paneelist välja arvprogrammjuhtimisega tööpinkidel ning iga paneel võib teistest täiesti erinev olla. Kõik vajalikud avad ja kanalid saab lihtsalt paneeli lõigata, seda nii tehases kui ehitusplatsil.
Tüübeldatud ristkihtpuidu tootmisel toimub materjali kihtide kokku pressimise järel neisse avade puurimine, avadesse aga pressitakse väga kuivad pöökpuidust tüüblid. Edasises on kaks varianti, tüüblid kas imavad ümbritsevast niiskemast puidust niiskust või niisutatakse neid avadesse pressimise ajal.
Kümnekorruselised puitmajad ei ole enam utoopia, eelduse nende ehitamiseks annab ristkihtpuit, mis võidab järjest austajaid. Üha enam on ristkihtpuidu kasutamine muutunud populaarsemaks sildade ehituses. Suure formaadiga elemendid võimaldavad ehitusprotsessi oluliselt kiirendada. Paneelide omavahelised kinnitused teostatakse objektil kruvide, poltide ja naaglite abil kiiresti ja ei vaja kuivamisaega.
Märt Riistop on vahendanud Puuinfo veebilehel tuntud inglise arhitekti Alex de Rijke ütlusi: „19. sajand oli terasesajand ja 20. betoonisajand, 21. sajand aga inseneripuidu sajand." Tuntuimad inseneripuidu liigid on liim- ja ristkihtpuit.
Ristkihtpuidu tootmine algas kõigest paarkümmend aastat tagasi ja sai õige hoo pärast 1996. aastal alanud Austria teadlaste ja töösturite ühiste uurimis- ja arendustööde tulemuste kasutusele võtmist. Esimesed suuremad tehased alustasid tööd 1999. aastal ja praegugi toodetakse 70 protsenti Euroopa ristkihtpuidust Austrias.
Suurte konstruktsioonide puhul on otstarbekas kombineerida erinevaid materjale, sealhulgas ka liim- ja ristkihtpuitu. Suurimad puitehitised ongi just nii ehitatud.
Palju on sellest materjalist ehitatud kõrgeid hooneid Rootsis, Austrias, Itaalias.
Allikad: Puuinfo, TTÜ, Puumarket
