Uue kodu kavandamine või vana renoveerimine algab küttesüsteemi valikust. Kui otsustad puukütte kasuks, toimib majapidamine tõrgeteta ainult juhul, kui küttekolle ehitatakse kvaliteetsetest materjalidest, hästi ja nõuetele vastavalt.
Seetõttu kaasa planeerimisprotsessi lisaks arhitektidele ka kutsetunnistust omav ja kogemustega ahjumeister, pottsepp. Tema oskab projekteerida ja arvestada välja ahju optimaalse paigutuse eluruumide suhtes, soojamüüri suuruse ning korstna asukoha.
„Meie unistuste kliendid võtavad ühendust uue või taastatava elamu projekteerimise algfaasis.
Nii leitakse koostöös arhitekti, sisekujundaja ja tellijaga sobivaim lahendus. Üsna tihti otsitakse abi alles siis, kui maja on juba peaaegu valmis ja puudu on üksnes ahi! Sellistel puhkudel on harilikult probleemiks korstna ja põrandate mitte sobivus soovitud küttekeha
valmistamiseks. Viimastel aastatel, kui energia hind tõuseb, kasvavad ka tellijate nõudmised küttekehadele.
Kui varem pidi kolle pakkuma lisaks põhiküttele (nt erinevad soojapumbad) ainult emotsionaalset efekti, siis nüüd eeldatakse, et see pakuks ka pikaajalist soojasalvestust. Oma praktikas kogeme tänu klientide tagasisidele, et massiivne tellisahi suudab hoida ühtlast
ja mõnusat toasooja umbes 150 m2 suurusel pinnal,” kommenteerib Unibuild OÜ omanik Kerri Koppel.

Küttekolde ehitamist peab pikemalt ette plaanima

Kavandamine ning küttekolde ja -süsteemi ehitus pole lihtne, sest meister peab tagama, et see annaks ja hoiaks hästi sooja, soojeneks ühtlaselt, ei ajaks sisse suitsu ega vingu, oleks meeldiva välimuse ja pika kasutuseaga ning kõige selle juures võtaks vähe puid.
Lisaks uue hoone küttekolde plaanimisele ja ehitamisele on kvaliteetset tööd tegeva pottseppa abi vaja juba olemasolevatesse ruumidesse uute küttekollete ehitamiseks, aga kindlasti ka nende remondiks.
Headel meistritel on sageli pikad tööde järjekorrad ja uus klient võidakse järjekorra alusel võtta ette alles aasta pärast. „Ikka leidub neid, kes soovivad, et ehitustöödega alustataks juba järgmisel nädalal, kuid küttekolde ehitamist peab pikemalt ette planeerima. Kõige parema
tulemuse saab siis, kui meister valitakse välja varakult ja tutvutakse tema töödega. Alles siis
lepitakse kokku detailides ja planeeritakse tööde teostamiseks sobiv aeg Loomulikult on kiiret lahendust nõudvaid juhtumeid, mis enamasti kokkuleppe põhiselt ka lahenduse leiavad,” lisab 11 aastat pottsepana töötanud Alan Ahven ettevõttest Kaminamees OÜ.

Ahjupass ja kütmisjuhend

Kui küttekolle valmis, ei tohi kütmise alustamisega tormata, vaid sellel tuleb lasta õhu käes kuivada umbes kaks nädalat, hoides täiesti avatuna ka lõõre ja uksi. Kerri Koppel: „Esimese proovitule teeme harilikult koos tellijaga kohe kui ahi valmis. Tänapäevased küttekolded kuudepikkust kuivatamist enam ei vaja. Kuivamine sõltub pigem kollet ümbritsevast niiskusest ja temperatuurist.
Kui toas on alla 10 kraadi sooja ja lagi tilgub, siis ahi ära ei kuivagi. Kütmist alusta väikeste kogustega, mida võiks igapäevaselt järjest suurendada. Ka ahju sissekütmisel põleta puid intensiivselt, et liigse vinnutamisega tahmamist ei tekiks.
Koos dokumentatsiooni (ahjupass ja kütmisjuhend) üleandmisega jagame kliendile ka esmast juhendamist, kuidas ahju kütta. Ahjupassis on ööpäevased puude kogused, mille võib ära põletada. Oleme kogenud, et hoonete vastuvõtmisel esitatud korrektne ahjupass koos
jooniste või fotodega on päästeametile igati meelepärane.”
Ahjupass on ülioluline dokument, kuhu pannakse kirja kolde ehitanud meistri nimi koos kutsetunnistuse numbriga, ehitamise aeg, asukoht ja köetava ruumi pindala, kolde võimsus ja ühekordsel kütmisel maksimaalselt lubatud kütuse kogus, korstnasse väljuva heitgaasi temperatuur jpm.
Ühtlasi annab ahjupass kaheaastase garantii, kui peaks juhtuma, et hiljuti ehitatud koldel ilmnevad vead. Lisaks ahjupassile peab pottsepp andma kütmisjuhendi, kus selgitatakse, kuidas ja millega kütta, mida jälgida, kui tihti tuleb ahju, kaminat või pliiti hooldada, millal kutsuda korstnapühkija jm olulised nõuanded. Kui neid juhiseid järgitakse, kestab tellisahi aastakümneid ega vaja enamasti suuremat hooldust.
Artikkel ilmus erilehes Ehitus ja Kinnisvara