Mükoloog Anna Baklan selgitab, et hallitusseened tekivad kohtadesse, kuhu koguneb kondensvesi ning asuvad külmasillad. Tüüpilised hallituse tekkimise kohad on näiteks aknapõsed, tubade välisnurgad, soojustamata paneelmajades ka ülemiste korruste otsakorterite seinte nurgad ja puuduliku ventilatsiooniga niisked ruumid.
"Maja välisnurkadesse järjekindlalt tekkiva hallituse põhjust tasub aga otsida näiteks soojustamata ja vanast katusest, valede ehitusmaterjalide kasutamisest või ka lohakalt soojustatud katusest, kuhu on jäänud praod, mille kaudu niiskus majja tungib," räägib Baklan.

Unusta vanarahvatarkused, need ei toimi!

Anna Baklan on oma töös kohanud mitmeid põnevaid hallitusetõrjeviise, millel enamasti on kahjuks üks ühine omadus: tegelikult need ei toimi. "Hallitusseentele ei mõju äädikas või sooda. Samas, just nende kasutamine hallituse tõrjevahendina on väga levinud. Inimesed usuvad, et need aitavad. Tegelikult on hallitus peatselt jälle samas kohas tagasi. Ka looduslikud värvid on sellised materjalid, mis hallitusseentele eriti meeldivad ja milles sisalduvast orgaanilistest ainetest (pigmendid, mitmesugused lisandid) hallitus hoopis vohamiseks toitaineid juurde saab," selgitab ta.
Kui sooda ja äädikaga hallitanud pindade kallal toimetamine on suhteliselt süütu ja toimetajale rohkem nagu töörõõmu eest, on ka terve hulk mürgiseid aineid, mida kindlasti ei tohiks oma elamises kasutada. "Need võib kokku võtta nimetusega "vanaõli". Ikka leidub majapidamistes ammusest ajast õlijääke või lausa kreosooti. See on aine, mida vanasti kasutati raudteeliiprite immutamiseks, kuid mida on praegusel ajal keelatud kasutada, kuna tegemist on kantserogeense ainega.
"Vanaõlidel" pole hallitusevastast toimet, küll aga on nad inimese tervisele kahjulikud, rääkimata sellest, et nendega näiteks puit- või kivipinna töötlemine rikub selle alatiseks."

Kõrvalda hallituse tekkepõhjus

Kui karge talvepäeva hommikul akendelt vett nõrgub ja akende lähedusse on seetõttu tekkinud hallitusseened, polegi Baklani sõnul palju muud võimalust, kui hallitust kogu aeg ära pühkida. Võib kasutada mõnd desovahendit – vesinikperoksiidi või 70-protsendist piiritust. Sellega saab pinnad puhtaks, kuid paraku üldist hallitusprobleemi see ei lahenda ja varsti on kutsumata külaline jälle tagasi. "Kui tahetakse probleem alatiseks lahendada, tuleb likvideerida hallitusseente tekkepõhjused. Alles seejärel peaks tegelema hallituse kõrvaldamise ning siis remondiga," ütleb ta. "Kui laigud ja täpid lihtsalt maha pühkida ja pind üle värvida, võib kuluda vaid paar nädalat ning hallitusseened hakkavad tagasi tulema. Ei pruugi olla abi ka spetsiaalsest värvist, kuna tihtipeale on värvid mõeldud uue ja kahjustamata pinna kaitsmiseks."
Ta rõhutab, et ka hallitusseente likvideerimisel tuleb toimetada õigesti ning kasutada õigeid töövõtteid. Lihtsalt selle maha hõõrumisest pole tavaliselt kasu, pindadele jäävad ikkagi alles seeneeosed ning varsti algab uus elu. "Võimalik, et on vaja kutsuda appi hallitusetõrjega tegelev firma. Pärast hallituse tekkepõhjuste ja hallitusseente kõrvaldamist polegi väga oluline, millist värvi kasutatakse. Kui aga pinnas jääb endiselt hallitusseente tekkele soodsaks, võiks eelistada biotsiidi (fungitsiidi) sisaldavat värvi või kasutada spetsiaalselt seenetõrjevahendit, nt Boracol 10-2Bd või Boracol Special. Eelnimetatud tooted saab kasutada sellistes kohtades, kus kahjustuse põhjust ei saa kõrvaldada, st püsivalt niisked pinnad sise- ja välistingimustes, samuti külmasillad siseruumides, nurgad jne, kus tekib kondensvesi," lisab Baklan.

Spetsiaaltoode leevendab probleemi

Caparol värve müüva SIA DAW Baltica Eesti filiaali konsultant Erki Kommusaar selgitab, et hallitama kippuvatel pindadel tuleks kasutada biotsiidi sisaldavat toodet. Oluline on pind töödelda õigesti. Esimene toode kriitilisel kohal on Capatox. Enne selle peale kandmist tuleb pind märjalt üle puhastada ning kuivanud pinnale Capatox peale kanda. See sisaldab seeni ja baktereid hävitavat biotsiidi. Pärast Capatoxi tuleb valida juba vastav värv. "Värvi valik sõltub sellest, kus seda kasutatakse. Näiteks Caparol Fungitex-W kannatab põhjalikku küürimist ning seda võib panna ka pesemist vajavatele seintele. Fungitex-W-d kasutatakse palju haiglates ja suurköökides, samuti võib seda kasutada vannitoas. Matiks pinnaks sobib Caparol Indeko-W. Mõlemad värvid sisaldavad biotsiidi, kuid see seab piirid nende toonimisele – saame toonida ainult heledates toonides, sest pigmendi lisamine vähendab värvi hallitusseeni tõrjuvaid omadusi," räägib Kommusaar.

Pahtel, krunt, värv - tooteid kasuta õiges järjekorras

Värvikeskuse müügikonsultant Hendrik-Jüri Sandre ütleb, et niiskemate pindade töötlemisel tuleb tooteid kasutada kindlasti õiges järjekorras: niiskuskindel pahtel (nt Maxi Aqua), spetsiaalne krunt (nt PERFORM+ Bathroom primer), niiskuskindel värv (nt Vatrum). Tihti kiputakse segi ajama pestavat ja niiskuskindlat värvi. Nimelt võib pestava värvi pind olla küll tugev, kuid ajapikku tungib niiskus sellest läbi, seevastu niiskuskindel värv sobib ka sobib ka nendesse kohtadesse, mis otseselt veega kokku puutuvad.
Suurim viga, mida niisketes ruumide remontimisel tehakse, on Sandre sõnutsi spetsiaalse krundi asendamine kordades odavama niiskustõkkega. "Suhteliselt sagedane viga on ka pindade puhastamata jätmine – jäetakse tolm, rasv jm puhastamata pinnalt ning tänu sellele on nake pinnaga kehv," lisab ta.
Kui ruumis on näha hallituseprobleemi, tuleb kiiresti reageerida, ütleb Sandre. Hallituse puhastamiseks sobib näiteks orgaanikat eemaldav puhastusvahend Bio Cleaner.
Paraku aga ei saa ka spetsiaalvärvi puhul garanteerida, et hallituseprobleemi enam kunagi ei teki. "Kui paneelmaja välisnurkades hallitab, tuleb läheneda tehnoloogilisele probleemile, ainult värvimisega olukorda tõhusalt ei paranda. Tõsi, hallitusemure lahendamise lükkavad eritooted mõne aja edasi ja seda aega võib määratleda aastates. Aja jooksul aga biotsiidikapslid värvis lagunevad ning hallitus võib taas võimust võtta," räägib Kommusaar.
Tikkurila Eesti turundusjuht Mari-Eva Ahja ütleb, et Tikkurila funktsionaalsete värvide sari aitab võidelda just niiskusest, hallitusest ja kondensist, aga ka mürast põhjustatud probleemidega.
Allikas: TM Kodu ja Ehitus juuni, Kristiina Traks