Arhitektuurist kunsti tegemine

Hispaania kunstnik ja fotograaf Victor Enrich alustas fotode töötlemisega ühel Riia reisil. Tema esimene pildiseeria kannab nime “City Portraits” (“Linnaportreed” – toim.). Mees pildistas ühte Riia maanteesilda ja seejärel töötles pilti nii, et sild tõuseb 90-kraadise nurga all taevasse.

Victor Enrich’i töödeldud pildil on kujutatud Frank Lloyd Wrighti Guggenheimi hoonet, mis on kinnitatud Londoni kesklinnas asuvale pilvelõhkujale, mida kohalikud nimetavad juusturiiviks. Töö kritiseerib raha mõju kunstile.

Teised pildid “City Portraits” seerias kujutavad erinevaid hooneid, mis on muundatud väljamõeldud vormidesse. Näiteks kujutab Enrich mitmekorruselisi hooneid, mille külge on kinnitatud sild, millel võiks liuelda otse tänavale. Kujutatud on ka kõrghooneid, mis tunduvad massiivsed, ent millel puudub igasugune toestav vundament.

Enrich töötas arvutigraafikuna ligi kümme aastat erinevate Barcelona arhitektuuribüroode heaks. Niisiis valdas ta enne oma ideed juba erinevaid arvutiprogramme, mis võimaldavad pilte moonutada.

Mehe sõnul tundis ta, et oli aeg hakata kasutama tänavakontekstis erinevaid tehnikaid, mida ta oli õppinud. Kuna plaan tundus nii põnev, tuli Enrich töölt ära ja hakkas linnapildiga katsetama kasutades samu programme ja tehnikaid. Tema ainsaks eesmärgiks oli näha, mida on võimalik teha ja kuhu viib kujutlusvõime.

Töötlemisprotsess on aeganõudev, sest kui hoone on pildistatud, siis tuleb joonestada kõik uued kujutletavad osad ja lisada neile samm haaval tekstuur, värv ja varjundid. Vaid nii jääb foto tegelikkusega sarnane.

Arhitektuurilised kunstiteosed

Taoline kunstivorm nagu linnafotode töötlemine ja hoonete välimuse moondamine pole kaugeltki määratletud iseseisva žanrina. Kui aga oleks, sisaldaks see tõenäoliselt ka töid Laurent Chehere’i “Lendavatest majadest” Filip Dujardin’i fotomontaažideni. Nimelt kujutas Dujardin fotode ja kollaažtehnika abil hooneid, mida oleks päris elus võimatu ehitada.

Brüsselis elava kunstniku Xavier Delory näeb aga kõikide taolist stiili harrastavate kunstnike töödes sarnaseid jooni. Ta lisab, et viimaste aastate jooksul on ta märganud vaid väheseid kunstnike, kes kasutavad arhitektuurifotode töötlemiseks samu arvutiprogramme. Mehe sõnul on sellele vaatamata tööde stiilid ja võtted küllaltki erinevad. Ta usub, et selline kunstiline lähenemine arhitektuurile on algajate seas küllaltki menukas.

Erinevate paljudest oma kaasaegsetest, keskendub Delory hoonete kulumise kujutamisele. Tema üks parimaid fotoseeriaid, mis kannab nime “Pilgrimage Along Modernity” (“Palverännak kaasaegsuses” – toim.) kujutab tuntud modernseid arhitektuuriteoseid katkise ja rüüstatuna. Näiteks on ühel töödeldud fotol kujutatud Šveitsi-Prantsuse päritolu arhitekt Le Corbusier’i tuntud Villa Savoye. Hoone näeb fotol välja aga rüüstatud ja selle seinad on kaetud grafitiga. Fotoseeriaga soovib Delory küsimuse alla seada tolleaegse ajaloo ja ühiskonna tähtsuse ning kas taoliseid hooneid peaks säilitama. Mees lisab, et samas lummab teda varemetes hoonete esteetiline ilu. Ta sõnul on liigub nii arhitektuuri justkui skulptuuri suunas.

Kontekstivahetus

Žanrivõimalusi on palju ja kuna Enrich on veetnud kolm aastat hooneid väänates ning paigutades, siis nüüd keskendub ta protsessile, mis kujutab hoonete ümber paigutamist. Ta asetab hooned uude keskkonda ja näitab seeläbi, kui palju mõjutab kontekst seda, kuidas hoonet nähakse.

Näiteks 2016. aastal asetas Enrich Frank Llody Wrighti Guggenheimi hoone erinevatesse kohtadesse. Ühel fotol on hoonet kujutatud Londoni kesklinnas asuva pilvelõhkuja külge kinnitatuna. Teisel fotol asetseb modernistlik meistriteos aga hoopis Kolumbia pealinnas Bogotás ja sellega soovib kunstnik tuua esile erinevused Põhja- ja Lõuna-Ameerika vahel.

Enrich on kujutanud ka Valget maja, mis asub keset kõrbe ja on taraga piiratud. Sissepääsu kohal asetseb Broadway-stiilis kullatud silt, millele on kirjutatud “Trump”. Enrich arvab, et äkki proovib ta kutsuda inimesi endaga mängima ja tutvuma oma maailmaga.


Allikas: edition.cnn.com


LOE LISAKS: