FOTOD | Aasta puitehitis 2020 võitjad on selgunud!

Konverentsil "Puit - homse elukeskkonna võti" kuulutati välja 2020. aasta silmapaistvamad puitehitised. Aasta puitehitise võistlust korraldab Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit juba 18. korda ning ettevõtmise eesmärgiks on tõsta esile uusi puitehitisi, mille puhul on kasutatud puitu parimal võimalikul viisil nii arhitektuurses, tehnilises kui ka ehituslikus mõttes.

• 2020. aasta parimaks puitehitiseks valis žürii Saue vallamaja. Hoone arhitektid on Karli Luik, Johan Tali, Mae Köömnemägi ja Heidi Urb arhitektuuribüroost Molumba. Ehitaja: Embach ehitus.

Žürii liikme, arhitekt Yoko Alenderi sõnul on Saue vallamaja arhitektuurne teos, milliseid kerkib Eestisse 10 aasta jooksul parimal juhul mõnikümmend. “See hoone on ajastu märk. Ristkihtliimpuitu on kasutatud uuenduslikult, nutikalt, ratsionaalselt ja jätkusuutlikult. Samuti on silmapaistev hoone funktsionaalsus, mis väljendub nii sise- kui ka välisruumis. Saue vallamaja hoone on suurepäraselt läbitöötatud ja ajalooliste kontekstitundlike viidetega selge arhitektuurne vorm,” sõnab Alender. Ta lisab, et konkursi tase oli väga kõrge. “Tundub, et puitarhitektuur on ära teinud kauaoodatud kvaliteedihüppe. Nii eriilmelisi, erinevate funktsioonidega ja kõrge kunstilise ning teostusliku tasemega puitarhitektuuri teoseid pole mina ühelgi varasemal aastal konkursil kohanud. Arvan, et puitarhitektuur ongi see Eesti märk — meie oma asi, mida tõepoolest tasub igal tasandil edasi arendada,” ütleb Alender.

Lisaks anti välja mitu eripreemiat.

• Raitwoodi fassaadiauhinna pälvis Emajõe büroohoone. Hoone on projekteerinud Allianss Arhitektid OÜ. Ehitaja: Rand ja Tuulberg AS, Ehitustrust AS

• Arcwoodi liimpuidu eriauhinna pälvis Sisekaitseakadeemia Narva õppekeskus. Arhitekt(id)/ büroo: 3+1 arhitektid: Markus Kaasik, Mihkel Meriste, Kerstin Kivila, Gert Guriev, Siim Tiisvelt, Pirko Võmma; Insenerid: Arro & Agasild Inseneribüroo; Ehitaja: Nordecon AS, fassaaditööd: Katevara OÜ

• Publiku lemmikuks valisid Delfi sisustusportaali moodnekodu.ee lugejad Maidla Loodusvilla. Arhitekt(id)/ büroo: Mari Hunt / arhitektuuribüroo B210. Ehitaja: Otto Ehitab.

• Zürii poolt märgiti veel eraldi hoonetena ära RMK Tartu büroohoone ja abihoone, Kuku-Ranna suvemaja, Superkuur Vasalemmas ja Mustvee COOP Ehituskeskus. Kõikide nominentidega saab tutvuda lähemalt SIIN.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuhi Henrik Välja sõnul oli konkursile esitatud tööde tase tänavu juba 18. korda toimunud võistluse ajaloo kõrgeim. “Konkursile laekunud töid iseloomustavad märksõnad on läbimõeldus, julgus ja uuenduslikkus. Eesti inimesed hindavad puitu keskkonnasõbraliku ja loodusliku materjalina kõrgelt ning kasutavad puitu hoonetes üha loovamalt,” ütleb ta. Tänavusele konkursile laekus 41 rajatist, mida on rohkem, kui iial varem. Kõik konkursile esitatud tööd on ehitatud Eestis või Eesti inimeste poolt.

Välja märgib, et puidutehnoloogia ja -inseneeria areneb kogu maailmas tohutu tempoga, laiendades puidu kasutusvõimalusi ehituses. “Teadmised sellest, kuidas ehitada üleni puidust valmistatud hoonet, on olemas juba täna. Võttes arvesse tänaseid globaalseid kliimaprobleeme ja seda, kui suur on betooni või terase tootmise keskkonnajalajäg, on puidust ehitamisel kindlasti oluline roll ehitussektori süsinikuheitme vähendamisel,” märgib Välja. Ta lisab, et puidu kasutamine on nii meil kui ka mujal maailmas tõusev trend. Lisaks sellele, et puit pakub materjalina ohtralt võimalusi, seovad puud kasvades süsinikku ja talletavad endasse süsishappegaasi. “Tarbijate keskkonnateadlikkus tõuseb ja kodu rajamisel või renoveerimisel eelistatakse materjale, mille tootmine avaldab ümbritsevale keskkonnale väiksemat survet,” ütleb Välja.

Saue vallamaja on hea näide, kuidas avalik sektor saab olla puithoonete populariseerimise suunanäitajaks. “Suuremahuliste puithoonete — näiteks vallamajade, koolimajade või ministeeriumihoonete — ehitamine aitab vedada puitarhitektuuri innovatsiooni Eestis,” ütleb Välja. Tema sõnul on vaja eeskujusid ja referentshooneid, mis julgustavad asutusi ning eraisikuid ehitustegevuses rohkem puitu kasutama. Välja lisab, et kui Eesti soovib 2050. aastaks jõuda kliimaneutraalsuseni, on puidu eelistamine taastumatutele materjalidele üks võimalus eesmärgi poole liikuda. “Oluline on panustada jätkusuutlikesse lahendustesse, mis tagavad hea elukeskkonna ka järgnevatele põlvedele,” sõnab Välja lõpetuseks.

Aasta puitehitise konkurssi korraldab Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit. Konkursi eesmärk on tõsta esile uusi ehitisi, mille puhul on puidu kasutamine konstruktsioonis ja välis- või siseviimistluses toimunud arhitektuurses, tehnilises ning ehituslikus mõttes silmapaistval viisil.

Aasta puitehitise konkurssi žüriisse kuulusid Yoko Alender, Kerttu Mäesalu, Karin Paulus, Kätlin Ölluk, Raivo Kotov ja Alar Just.