Hadley Barrett, kes töötab firmas Oxford Sustainable, räägib lähemalt energiatõhusate hoonete kavandamisest ja ehitamisest ning mis kasu sellest sünnib.

1. Eestis on hooneid, mis on saanud BREEAM-sertifikaadi, aga neid pole palju. Kas see üldse oleks meie inimestele meie elatustaseme juures teostatav?

Jah, see on võimalik. See on väärarusaam, et jätkusuutlikute hoonete ehitamine on kallim kui tavaliste. Kui kõik põhjalikult planeerida ja eelarve läbi mõelda, siis võib see isegi odavam olla. Kindlasti on jätkusuutlikel hoonetel ka odavamad ülalpidamiskulud.
Näiteks Lätis, kus on palju madalam elatustase kui Eestis, ehitatakse ligi 90% uusarendustest BREEAM-sertifikaadi reegleid järgides. Isegi Rumeenias on hooneid, mis on saanud BREAAM-sertifikaadi.

2. Mida annaks meil ära teha hoonete muutmisel energiasäästlikumaks?

See on väga lihtne. Hoonete ehitamisel peab kõik põhjalikult ette planeerima. Oluline on koht, kuhu hoone ehitatakse ja mis hoone otstarve on. Näiteks saab hoone asukohta arvestades ehitada suuremad aknad lõuna poole, mistõttu annab päike seeläbi palju soojust. Samuti peaks enne hoone ehitamist asukohta uurima ja mõõtma erinevaid näitajaid ning ehitama maja täpselt niimoodi, kuidas on kõige mõttekam just sellesse asukohta maja ehitada.

3. Et hooned oleks energiasäästlikud ja BREEAM standardi väärilised, siis tegelikult tuleb siin ohvriks tuua arhitektuur, sest kõige säästlikumad lahendused saab luua just neljakandiliste kuubikutega, mis on igavad ja koledad.

BREAAM-sertifikaadi saamine ei sõltu hoone arhitektuurist ja välimusest. Maailmas on väga palju ilusa arhitektuuriga hooneid, mis on saanud BREEAM-sertifikaadi ja on energiasäästlikud. Hoonete energiatõhususe määrab hoopis ehitusviis ja kuidas hoone ehitamisel on arvestatud asukohaga. Näiteks Inglismaal on päikesepaneele kasutades ehitatud mitu nullenergiamaja, mis saavad kogu energia päikesest. Seetõttu ei ole oluline, mis kujuga maja on. Võimalusi on mitmeid.

4. Kas kohati mitte pole need BREEAM nõuded liiga absurdsed. Nende täitmiseks tuleb ebeproportsionaalselt suur summa investeerida, mis ei pruugi raha tagasi tuua.

BREEAM on meetod, kuidas oma hoone kvaliteeti parendada ja muuta see energiasäästlikumaks. See, kuidas keegi seda meetodi kasutab, sõltub inimesest. Seda kasutavad maailmas paljud kinnisvaraarendajad, et muuta hooned energiasäästlikuks ja tõhusaks. See, milliseid vahendeid keegi hoone energiatõhusaks tegemiseks kasutab ja kui palju on keegi nõus raha kulutama, sõltub otsustajatest. Võtmesõna on põhjalik eeltöö ja kavandamine.

BREEAM’i nõuete järgi ehitades kulub vähem ehitumaterjali, tekib vähem ehitusjäätmeid, hoone valmib kiiremini, planeerimisprotess on parem ja hooldus- ning kommunaalkulud on väiksemad. Need on vaid mõned eelised, mida sertifikaadi nõuete järgi ehitamine pakub. Võid järgida ka nõudeid, mis sobivad sinu elukoha kliimaga. Mis puutub aga absurdsusesse, siis paljud inimesed peavad uusi asju absurdseteks, kuid hiljem, kui nad asja omaks võtavad, saavad nad aru selle kasulikkusest.

5. Kuidas hindate puidu kasutamist Eesti hoonete ehitusel? Millise mulje on jätnud Eesti arhitektuurist?

Puit on hea ehitusmaterjal, seda on Eesti arhitektuuri palju kasutatud ja see on tore. Nüüdisajal peab hoonete kavandamisel arvestama aga enamaga kui lihtsalt ilus ja esteetiline välimus. Näiteks on olulised hoolduskulud. Puidust hoone ehitamisel peaks mõtlema, milliseid on hilisemad hoolduskulud. Lisaks määrab hinna, kuidas ja millist puitu hoone ehitamisel kasutatakse.
Kui osta standardsuuruses ja varem valmis tehtud elemendid, siis on see odavam ja mõttekam. Oluline on ka see, kuidas mõjutab puit hoone sisemist õhukvaliteeti, kui sellele on kantud erinevad materjalid ja värv.

6. Milliseid riike tooksite eeskujuks puidu hea ja oskusliku kasutamise osas ehituses?

Väga palju häid näiteid on Rootsis, Norras, Saksamaal ja Suurbritannias. Baltimaades on viimasel ajal hakatud BREAAM-sertifikaati järgides rohkem maju ehitama ja tulevikus on neid loodetavasti ka siin rohkem.

Rohkem infot BREAAM-sertifikaadi kohta siit.