Energiaõgijad tuleb valvsa kontrolli alla võtta. Mõtle, kuidas saad kodus säästa?

 (8)
Energiaõgijad tuleb valvsa kontrolli alla võtta. Mõtle, kuidas saad kodus säästa?
Shutterstock

Sageli töötavad kodudes ooterežiimil seadmed, mida tegelikult ei kasutata. Mõne vana tarviku energiakulu on sedavõrd suur, et perspektiivis tasub mõelda uue ostule. Uued ja säästlikud seadmed nõuavad alguses võrdlemisi suurt investeeringut. Säästa on võimalik aga ka ilma, et selle eest alguses suuri summasid välja käima peaks.

Uuringud on näidanud, et rohkem kui neljandik kodudest hoiab enamikku oma seadmeid ooterežiimil. See aga tähendab, et iga ooterežiimil kuluv vatt toob endaga kaasa ühe euro suuruse kulu aastas. Asjatundajad on teinud arvutusi, mille kohaselt ühe digitaalse elektroonikaseadme hoidmine pidevalt vooluvõrgus läheb aastas maksma üle paarkümne euro.
Energiasääst algab ka harjumuste muutmist. Alustada võiks sellest, et elektriseadmed tuleb pärast kasutamist välja lülitada ning ka vooluvõrgust eemaldada. Müügil on spetsiaalsed lülitiga pikendusjuhtmed, mis võimaldavad vooluvõrgust eemaldada mitu seadet korraga.

Üle tasuks kriitilise pilguga hinnata oma kodumasinate seisukord. Näiteks tasub pöörata tähelepanu, kas teie külmiku uksetihendid on korras või tuleks need välja vahetada. Kas kapi taga asuvad jahutustorud on kattunud paksu tolmukorraga, mis raskendab märgatavalt seadme tööd ja toob ühtlasi kaasa suurema elektrikulu.
Ka toiduaineid tuleks hoida külmkapis suletud nõudes temperatuuril +5 °C, sügavkülmas on sobiv temperatuur –18 °C. Kindlasti tasuks ka vaadata, et külmik ei oleks otseses päiksevalguse käes, sest nii peab külmkapi mootor õige temperatuuri saavutamiseks rohkem tööd tegema.
Uue külmkapi ostmisel soovitavad säästuspetsialistid endale kõigepealt selgeks teha oma vajadused ehk kui suurt külmkappi on perel vaja.
Ei tohi unustada, et sisseehitatud külmkapid tarbivad eraldiseisvatest külmikutest 20% rohkem elektrit. Aastaga moodustab see viiendik arvestatava summa.

Seotud lood:

Oluline on valida ka igapäevaharjumustele vastav pliit ning seda õigesti kasutada ja hooldada. Populaarsemad elektripliidid on klaaskeraamilised ja induktsioonpliidid. Just viimased on kõige tõhusamad – induktsioonpliit kulutab isegi kuni 50% vähem elektrit kui metallist keeduplaatidega pliit. Kuigi induktsioonpliit on klaaskeraamilisest natuke kallim, teeb säästlikkus hinnavahe kiiresti tasa.

Loe veel

Süüa tehes on võimalik säästa, kui panna potile kaas peale, valida sobiv kuumusaste ning kasutada kvaliteetseid ja konkreetsele pliidile sobivaid nõusid – panni või poti läbimõõt peab vastama keeduplaadi läbimõõdule, samuti peab nõu olema põhja alt puhas.
Muide, toatemperatuuri reguleerimine on oluline energiakulude kokkuhoiu võimalus, sest isegi 1 kraadi võrra toatemperatuuri alandamine tähendab ligi 5-protsendilist küttekulu alanemist.
Kõige energiasäästlikum on sülearvuti, sest kulutab elektrit isegi 80% vähem kui lauaarvuti. Kõige säästlikumad on aga tahvelarvutid. Lauaarvuti kulutab aastas ligi 500 kWh elektrit, sülearvuti 60 kWh ja tahvelarvuti ainult 3 kWh.

Uut elektriseadet ostes tuleb kindlasti vaadata energiatõhususe tähist – seadme pakendil peab olema spetsiaalne markeering, mis koosneb kahest osast. Üks on alus, mis on iga elektriseadmete grupi puhul erinev, teine aga kleebis, millel on näidatud info konkreetse seadme mudeli ja selle omaduste kohta. Markeeringul on märgitud seadme energiatõhususe klass (kõige säästlikum ehk A++ kuni G), samuti aasta jooksul tarvitatav elektrikogus kilovatt-tundides (kWh). Uue elektriseadme valimisel tuleb pöörata tähelepanu ka seadme võimsusele ja vajalikule pingele.
Külmkappide energiatarve on viimase paarikümne aasta jooksul vähenenud umbes 60% võrra. Ligi kümme aastat vana külmik tarbib aastas 850 kWh elektrit, samas kui juba A+ külmikud kasutavad sama ajaga vaid 280 kWh.

Kui on kavas osta uus pesumasin, siis tuleb pidada silmas selle tõhusust puudutavate näitajate kõrval ka tehnilisi parameetreid: mitu kilo pesu saab korraga pesta, millised pesuprogrammid on seadmel
olemas ja kas need vastavad pere vajadustele jne. Energiatõhususe spetsialistid soovitavad usaldada ka nõudepesemise tehnikale, sest nii saab säästa nii aega kui ka vett.
Pesukuivati kulutab aastas umbes 450 kWh. Pesukuivatite energiamärgistustel kasutatakse 2012. aastast kehtiva määruse alusel skaalat A+++ kuni D. Enamik tavapärastest kuivatitest on A-klassist. Tegemist on üsna suure energiakulutajaga, eriti kui arvestada, et pesu kuivatamine spetsiaalses kuivatis on paljuski mugavusabinõu.

Võimalusi säästa, tegemata järeleandmisi mugavuses, on väga palju, kuid esimene tingimus elu tõhusamaks korraldamiseks on mõtlemine oma tarbimisharjumuste üle.
Allikas: Eesti Energia, Bioneer


Ehitus ja Remont