Maandus töötab vaid juhul, kui see on nõuetekohane või kui see üldse eksisteerib. Eesti on täis aastakümnete eest ehitatud hooneid, kus juba ehituse käigus maandust eraldi ei ehitatud ning levinud kombe kohaselt ühendati seadmete (elektripliidid, pesumasinad jms) korpused hoonete veetorustiku külge.
Ehitamise hetkel ja arvatavasti ka hiljem toimiski maandus suurepäraselt, kuni ühel hetkel veetorustik amortiseerus ning vahetati kas osaliselt või täielikult välja. Piisab uuest veesõlmest või osaliselt metalltorustiku asendamisest plasttorudega ning kogu hoone maandus katkes. Rikkis isolatsiooniga elektriseadmed hakkavad aga endast märku andma.

Praktikas on küllaga näiteid, kus kortermajas ühes või teises korteris kaebavad elanikud, et saavad vanni, radiaatori või kraanikausi küljest elektrilöögi või kerge ebameeldiva särina osaliseks. Reeglina on selliste ilmingute põhjuseks just torustikega ühendatud maandused. Kui varem liikusid voolud läbi seadmete korpuste torustikesse ja sealt edasi maasse, siis maaühenduse katkestamise kaudu plastseadmetega olukord muutus ning voolul tuli hakata leidma uusi teid maasse pääsemiseks. Nagu varem kirjeldatud, otsib vool kohta, kus takistus on väikseim ja nii see võibki olla suvaline inimene kraanikausi või vanni kõrval.

Uitavad voolud tuleb saada kontrolli alla

Probleemsemaks teeb asja see, et torudesse lekkiva voolu põhjustanud elektriseadme omanik ei pruugi asjast ise midagi teada ning võib naabri kaeblemist kergekäeliselt ulme valdkonda kuuluvaks liigitada. Tegelikult on aga asi sellisel juhul tõsine ja olukorra lahendamist tuleb vaadata tervikuna terve hoone ulatuses. Eelnevat teksti tähelepanelikult lugenu mõistab, et nähtavasti tuleks tekitada majas uitavale voolule võimalus kergemalt maasse pääseda.

See tähendab, et maja torustikud tuleks maandada! Tegelikult tuleks maandada mitte ainult vee- ja kanalisatsioonitorud vaid ka gaasitorud ja muud metalltarindid. Sellist tegevust nimetatakse potentsiaalide ühtlustamiseks. Ainult sellise tegevusega saab majas uitavad voolud kontrolli alla.
Maandusega seonduv ei ole teoreetiliselt väga keeruline teema. Piisab sellest, kui jätta meelde, et voolul on omadus otsida maasse pääsemiseks lihtsamat teed ning kui me talle selleks sobivat võimalust ei loo, otsib ta endale tee ise ning sellisel juhul võivad tagajärjed olla ettearvamatud.

Hea teada maanduse kohta

• Kortermajades tuleb maandus lahendada ühe tervikuna ning kindlasti ei tohi maandada ühte korterit eraldi, kuna see toob esile mitmed uued ohud.
• Maanduskontaktiga pistikupesade kasutamine ilma tegelikult maanduse olemasoluta on rangelt keelatud. Täiesti lubamatu ja lausa eluohtlik on maandusega pistikupesa taga ühendada maanduse klemm neutraalklemmiga. Viimane tegevus on toonud kaasa inimohvreid!
• Maandusseadet ja maandusvõrku tuleb lasta regulaarselt üle mõõta, sest kui maandusjuhid on katkenud või maandusseade pinnases ära roostetanud, pole neist oodatud kasu.
Maandussüsteemide ehitus tuleb jätta asjatundjate hooleks!

Elektriseadmete 2 põhitõde

Voolul on omadus otsida maasse pääsemiseks lihtsamat teed ning kui me talle selleks sobivat võimalust ei loo, otsib ta endale tee ise ning sellisel juhul võivad tagajärjed olla ettearvamatud.

Mida võimsam on elektriseade, seda suurem on elektrivool, mida seadme töötamine juhtmestikus tekitab. Elektriline ahi võimsusega 2200 vatti (W) tekitab täisvõimsusel töötades juhtmetes voolu, mis on ca 10 amprit (A).
Inimesele eluohtlikuks loetakse voolu, mis on 0,05 amprit ehk siis 200 korda väiksem, kui ahju maksimaalne vool. Arusaadavalt on seega igasugused elektriseadmed asjatundmatu kasutamise ja ühendamise korral väga ohtlikud. Ohtlikud ei ole niivõrd seadmed ise, kui just nende pingestatud osad.
Nii tulebki elektriseadmete puhul järgida kahte olulist printsiipi: elektriseadmeid tuleb ohutult kasutada ja nad tuleb paigaldada selliselt, et nende ohutu kasutamine oleks kindlustatud.
Elektriseadme ohutuse tagab enamalt jaolt pingestatud osade isoleerimine ning kaitsmine füüsilise vigastuse eest. Paraku ei pruugi aga kumbki viis toimida igavesti. Seadme isolatsiooni mõjutab märkimisväärselt keskkond ja seadme kasutus.
Pingestatud osade isolatsioon võib muutuda rabedaks ning seda võib põhjustada näiteks UV-kiirgus, niiskus, kõrge temperatuur jne. Lihtsateks näideteks võib tuua elektrikerise, elektripliidi jm kõrge töötemperatuuriga seadmed. Kuumus rikub seadme tihendeid ja isolatsiooni seadme korpuse ja pingestatud osade vahel ning seadme korpus jääb pinge alla.
Esmapilgul võib tunduda, et olukord on lootusetu ning ohtlik seade tuleks võrgust koheselt eemaldada. Päris nii siiski ei ole. Kui eelnimetatud seadmed on ühendatud võrku nõuetekohaselt, ei pruugi puuduv isolatsioon endast kuidagi märku anda. Millised kaitseviisid aitavad vältida elektrist tulenevat ohtu.

Seadme korpuse maandamine

Enamlevinud ja kõige tõhusam kaitseviis on seadme korpuse maandamine. Elektrivoolul on omadus otsida liikumiseks teed, kus takistus liikumiseks on kõige väiksem. Kui elektriseadme korpus on maandamata ja inimene korpust katsub liigub vool maasse läbi inimese.
Kui aga on seadme korpus maandatud ja maanduse takistus on väiksem inimese takistusest, liigubki vool maandusesse. Võrdluseks võib tuua, et läbi inimese on takistus ca 800...1000 oomi (Ω) ja tavapärane maandusseadme takistus 30...50 oomi. Pole vist kahtlust kumb takistus on voolule maasse liikumiseks meelepärasem.
Maandus töötab vaid sellisel juhul, kui see on nõuetekohane. Maandus saab alguse maandurist, mis on elektrit juhtiv tarind maapinnas. Maandusseade võib koosneda pinnasesse maetud maandusvarrastest, maandustraadist jms mis on omavahel ühendatud ja juhitud maja elektrikilpi.

Maandusseadme paigaldamise käigus mõõdetakse tavapäraselt selle maandustakistust ehk just seda numbrit, millest varem juttu oli (ca 30...50 oomi).
Teatud tingimustel ei ole võimalik sobivat takistust saavutada ning siis tuleks kasutada hoopis teisi kaitseviise, mille juurde tuleme tagasi kunagi hiljem. Maja peakilbis ühendatakse maandusahel (lühend PE ehk „protective earth“ või „potential earth“) toitevõrgust tuleva maandus-neutraaliga (PEN) ning samasse ahelasse ühendatakse juhtmed, mis jõuavad lõpuks pistikupesade maandusklemmidele. Kui nüüd ühendada maanduskontaktiga pistik maandusklemmiga pistikupessa, saab elektriseadme korpus läbi juhtmestiku ühendatud maaga ning seadme kasutamine on ohutu. Seda nii kaua, kui maandusseade töötab või seadme korpuse ja maa vahel tekib ühendus, mille takistus on väiksem maandusseadme takistusest.