Ekspert selgitab: kas katuse uuendamisel peab eelistama senist materjali?
Vanematel, nõukogude ajal ehitatud majadel on sageli katus kaetud eterniitplaatide, oma eluea ära elanud roostes pleki või ruberoidiga. Sageli kiputakse uue katuse ehitamisel eelistama sama materjali, arvates, et katusekonstruktsioonidega pole siis vaja midagi ette võtta. Nii see aga pole, sest suur tõenäosusega pole vanal katusel korralikku aluskatet, mis tuleb paigaldada sõltumata valitud materjalist, kirjutab Eesti suurima kivikatuste müüja BMI Monieri tehniline konsultant Martin Paun.
Aluskatte esmane ülesanne on tagada, et katuse ehitamise ajal või katusekatte vigastamisel ei satuks vesi tuppa. Lisaks peab aluskate kaitsma soojustust ja katusekonstruktsioone toas tekkiva niiskuse eest. Nimelt tekitab majas toidu valmistamine, duši all käimine ja isegi lihtsalt hingamine veeauru, mis võib piisava aurutõkke puudumisel kondenseeruda aluskatte sisepinnale. Kui pööning on välja ehitatud eluruumideks ning aluskate ei ole hingav ja on paigaldatud ilma tuulutusvaheta otse soojustusele, nõrguvad veepiisad pidevalt sarikate ja soojustuseni. See tekitab ajapikku hallitust või pehkivad puitosad sootuks läbi. Seetõttu tuleks eelistada hingavat aluskatet, mis niiskuse majast välja laseb.
Hingava aluskatte korral jääb ära ka soojuskadu vähendava tuuletõkke paigaldus, sest aluskate toimib juba iseenesest ka tuuletõkkena.
Uue katuse ehitus eeldab roovituse eemaldamist
Aluskatte paigaldamiseks tuleb igal juhul vana roovitus eemaldada, kuna aluskate käib roovide alla. Kui roovid on kahjustuseta, võib hiljem tagasi panna, kui nende mõõdud sobivad uue katusematerjaliga. Näiteks kivikatuse roovituseks kasutatakse prusse mõõtudega 50x50mm ja plekk-katusel 100x25mm, bituumensindel vajab aga aluspinnaks täislaudist või niiskuskindlat OSB-plaati.
Veel enne, kui uut aluskatet ja roovitust paigaldada, tuleb kontrollida ka katusekonstruktsioonide seisukorda. Kui puitosad ja soojustus tõsiseid veekahjustusi saanud, siis tuleb need uuendada sõltumata valitud katusematerjalist. Seepärast ongi katuse renoveerimisel mõistlik paigutada vähemalt 15% eelarvest ettenägematute kulude reservfondi, sest sageli selgub lõplik tõde alles vana katuse eemaldamisel.
Enamik katusekonstruktsioone kannavad ka kivikatust
Vahel arvavad vanemate majade omanikud, et kivikatus vanade katusekonstruktsioonide jaoks liialt raske, kuid see ei vasta tõele. Üldiselt peavad ka vanemate majade konstruktsioonid kivide raskusele vastu, sest vastasel juhul ei kannataks need ka lume- ega tuulekoormust.
Ehitusekspertiisibüroo volitatud ehitusinsenerid tegid 15-kraadise kaldega soojustatud viilkatuse
koormusarvutused, mille kohaselt kivid moodustavad katusele mõjuvast koormusest vaid 10–20%, seevastu lume ja tuule koormus ulatub uuringute andmetel ühtekokku 76%-ni katusele mõjuvatest jõududest. Kivide koormus katusekonstruktsioonidele on profiilplekist ja eterniitplaatidest katustest vaid 6,4%, sileplekist katusest 7,7% ja asbestivabast kiudtsementplaadist 8,4% suurem. Kahtluse korral tasub aga siiski konsulteerida professionaalsete katusemeistritega, kes hindavad katusekonstruktsioonide olukorda ning teevad vajadusel tugevusarvutused.
Pole põhjust ka karta kivikatuse kallimat hinda ja keerukat paigaldust, kuna need müüdid ei vasta tõele. Kivikatus on teiste kvaliteedilt sarnaste katusekattematerjalidega samas hinnaklassis, kuid peab oluliselt kauem vastu. Tänapäeval ei nõua kivikatuse paigaldus mingeid erioskusi ja tööriistu. Katusekivid saab kaasaegsete kinnitusklambritega paika ilma ühtki naela katusematerjali või roovitusse löömata. Kivikatuse saab valmis enam-vähem sama ajaga kui plekk- või eterniitkatuse.
Vana eterniit on ohtlik jääde
Enne uue katuse ehitust tuleb eemaldada vana katusekate. Kui katusel on vanad nõukogudeaegsed eterniitplaadid, siis tuleb silmas pidada, et need sisaldavad ohtlikku ja mürgist asbesti. Seetõttu tuleb eterniitkatus lasta eemaldada ettevõttel, millel on asbesti käitlemise luba. Sama töö võib ka ise ettevaatlikult ära teha, kui kasutada respiraatorit. Oluline on aga see, et vana eterniit on ohtlik jääde, mida ei tohi tavalise ehitusprahi hulka visata. Seetõttu tuleb vanad plaadid toimetada selleks ettenähtud kogumispunkti. Täpsemat infot eterniidi vastuvõtukohtadest saab oma piirkonna prügiveofirmalt või kohalikust omavalitsusest.
Arvestada tuleb aga seda, et katusematerjali vahetusel võib olla vajalik esitada ehitusteatis, suuremal ümberehitusel isegi uus projekt ja ehitusluba. Selle täpsustamiseks tuleks ühendust võtta kohaliku omavalitsusega.
Allikas: Monier
