Eksperdid annavad nõu: millal vana katust remontida, millal uus panna


Eksperdid annavad nõu: millal vana katust remontida, millal uus panna
Zachary Keimig / Unsplash

Sageli on majaomanikud lekkiva katuse korral valiku ees, kas püüda seda remontida või tuleks kogu katusekate uue vastu vahetada. Katuseeksperdid annavad nõu, millal tuleks emba-kumba neist variantidest eelistada.

Eesti suurima kivikatuste müüja BMI Monieri müügijuhi Erkki Tepperi hinnangul vajab viilkatus tervikuna väljavahetamist, kui katuse pinnast on kahjustatud üle 20%. „Sellisel juhul ei piisa tavaliselt ainult lekkekohtadega tegelemisest, vaid suure tõenäosusega on kahjustunud ka märkimisväärne osa katusekonstruktsioone ja soojustust,“ ütles Tepper.

Kortermajade katused nõuavad probleemide korral kiiret reageerimist

Bituumenkatuste tootja BMI Icopal Eesti juht Kedri Ojala soovitas korteriühistutel lasta katus kohe üle vaadata, kui ilmnevad esimesed mured. „Vahel võib probleem laheneda näiteks rinnatisepleki pikendamisega, aga lekete korral tuleb üldjuhul siiski teha tõenäolistest lekkekohtadest katuse avamised ning vaadata, millised olukorras on kandekonstruktsioonid, aurutõke ja soojustus ning kas need vajavad samuti asendamist,“ rääkis ta. „Alati võib mõelda, et teeme hetkel hädapärased lappimised ning kogume veel paar aastat remondifondi raha, et siis kogu katus välja vahetada. Ise soovitan pigem laenu võtta ning kogu katus tänapäevaste materjalidega kohe uuesti teha, sest raha kogumiseks kuluv paar aastat tuleb ka ju majas elada. Esiteks kaasnevad kulud ka n-ö ajutiste remonditöödega ning teiseks ei ole ju üldse mõnus elada kodus, kui ei tea, millal ja kust võib katus jälle hakata läbi jooksma.“

Seotud lood:

Keevitusest lahti tulnud liited on tõsine ohumärk

Ehitusfirma Katuse Profid tegevjuht Hillar Peets toob omadest kogemustest välja, et kui lamekatuse paanide liited on keevitustest lahti ja kate pole aluspinna küljes kinni, on lappimisest vähe kasu. „Selle põhjus võib olla kas ebaprofessionaalne ehitustöö või ebakvaliteetsed materjalid,“ selgitas Peets. „Näiteks Venemaal toodetud katusematerjali liimimisomadused on oluliselt kehvemad, mistõttu katuse eluiga on 10-15 aastat. Visuaalselt näeb materjal Lääne analoogidega samasugune välja, kõik vajalikud sertifikaadid on olemas ja ruutmeetri hind 2 eurot odavam, ent see materjal on võimalik kohe pärast keevitamist katuse küljest käega lahti tõmmata. Nii võivad läbiviigud juba 2-5 aasta pärast lekkima hakata.“

Peetsi sõnul toimivad Läänes toodetud rullmaterjalid nii, et põletiga kuumutades voolab bituumen nagu vesi ja jääb jahtudes kohe katuse aluspinna külge niivõrd tugevalt, et katusekatet sealt enam lahti ei saa. „Selliste materjalidega on lamekatuse eluiga üle 25 aasta, parimatel materjalidel isegi kuni 50 aastat,“ lausus ta.

Kiltkivipuisteta katust pole enam mõtet remontida

Kolmas kindel kriteerium lamekatuse väljavahetamiseks on see, kui katusekattelt on kiltikivipuiste ilmaolude mõjul maha tulnud. „Siis pole mingit mõtet hakata katust remontima, kuna UV-kaitse on kadunud ja päike „sööb“ bituumenisse praod sisse,“ nentis Peets. „Kui võtta rullmaterjali paani servast kinni ja sikutada, saab kohe aru, kas vesi on katuse vahele läinud. Sellisel juhul ei tasu oodata, kuni konstruktsioon ära mädaneb ja viimistluskahjud tekkivad, vaid pigem kohe uus katus panna.“

Lamekatuste tekkinud muhkude ja vetruvate kohtade korral peab ekspert iga kord hindama, kas need saab korda lokaalse remondi ja soojustusvilla vahetusega. „Kindlasti tuleb katus neist kohtadest lahti lõigata ning hallitanud soojustus ja kahjustunud konstruktsioonid asendada,“ rääkis Hillar Peets. „Vastasel juhul on see ideaalne keskkond hallituse tekkeks, eriti veel siis, kui katusele pole tehtud korralikku tuulutust. Vohama hakkavad hallitusseened võivad olla tervisele väga ohtlikud ning kogu maja elamiskõlbmatuks muuta.“