Ehitusturg võib kreeni minna. Firmad kaovad, aga probleemid jäävad


Ehitusturg võib kreeni minna. Firmad kaovad, aga probleemid jäävad
Ago Tammik

Ehitusturu stabiilsus ja viimase aja hea käekäik on suuresti näiline, praegu on elavnenud elamuehitus. Eurorahade saabumise viivitus on ehitajad pannud olukorda, kus suurte insenerrajatiste mahud on langenud. Samas on hakanud tõusma tööjõukulud, allhanked on kallinenud, siis on oodata ehituse jätkuvat kallinemist, mis võib lõppeda ostujõulise kliendi kadumisega.

Viimasest suurest langusest aastatel 2008–2010 taastusid ehitusmahud suhteliselt kiiresti ja stabiliseerusid mõnevõrra madalamal tasemel 2012. aastaks. Tartu Ehitus AS-i juhatuse esimees ja finantsjuht Aado Kivi ütleb, et viimased viis aastat on olnud suuresti paigaltammumine. Erahangete turg, seda eriti elamuehituse osas, on olnud aktiivne, aga riigihangete turul on olnud suur eurorahade ootus. Paigaltammumine muutus kiireks elavnemiseks aastavahetuse paiku, kui hakkasid turule tulema olulised infrastruktuuri hanked. „Praegune olukord on aga küllaltki prognoosimatu. Jätkuvalt on aktiivne erahangete turg ja seda eriti korterelamute ehitamise osas. Kuna on hakanud tõusma tööjõukulud, allhanked on kallinenud, siis on oodata ehituse jätkuvat kallinemist. See omakorda võib viia nende mahtude kasvu aeglustumiseni või kui ehitus jätkub sama tempoga, siis ostujõuline klient kaob. Nii et ees ootavad põnevad ajad, mis võivad viia turu rahunemiseni või lõppeda suure kukkumisega. Viimane on siiski tõenäolisem,“ kardab Aado Kivi.

Seotud lood:

„Eurorahadel on oluline tähtsus meie väikese riigi ehitusmaastikul. Ja seda mitte alati positiivse märgiga. Lühiajalised mahukad rahasüstid väikesele turule ei ole head, kui ehitusturul osalejate hulk kõigub tõusude ja mõõnade vahel 20–30 tuhande inimese ringis. See ei ole hea meie ehituse oskustööliste kaadri tekkimisele ja see omakorda viib alla ehitustööde kvaliteedi. Ja ei kao mitte ainult konkreetsed ehitustöölised, vaid ka spetsialiseerunud firmad tihti koos toetusrahadega. Firmad kaovad, aga probleemid jäävad. Seda olukorda aitaks leevendada riigihangete osatähtsuse suurendamine kriisiperioodidel, kuid seni on olnud see viljatu mõttevahetus,“ lisab ta.

Merko juhatuse esimehe Keit Paali sõnul mõjutavad Eesti ehitussektorit kindlasti eurorahad. „Konkreetsemalt võib öelda, et kindlaid valdkondi, näiteks insenerrajatisi ja torustikke, mille projektide tellimiseks pole ilma eurorahade toeta ressurssi,” selgitab ta.
Nordeconi tegevjuht Erkki Suurorg toob välja, et enim on Euroopa Liidu rahastusest võitnud teedeehitus. Toetusi on saadud keskkonna-, vee- ja kanalisatsiooni arendusse juba lõppenud ja sellele eelnenud perioodil. „Käesoleva perioodi eurotoetuste rahad viibivad. Arusaamatuks jääb, miks need suured lubatud mahud pole veel realiseerunud. Ma ei näe, et oleks massiliselt hankeid tulnud. Põhjusi võib olla mitmeid, ehk on paljud hanked seotud mingite objektide parendustega, kus eeltööd alles käivad. Igal juhul pole läinud töösse nii palju, kui lootsime,” ütleb Suurorg.

Puudust tuntakse ühtsest riiklikust hankeplaanist

Erkki Suurorg nendib, et Eesti ehitusturu arengu muudab ebastabiilseks riigipoolse ühtse nägemuse puudumine. „Ka Eesti Ehitusettevõtjate Liidus, mille juhatusse kuulun, on ootused riigile suured, et ei arendataks ainult e-lahendusi, vaid säiliks riiklik vaade. Ehitusettevõtted tunnevad teravat puudust ühtsest riiklikust hankeplaanist, kus oleks selgelt kirjas tegutsemissuunad. Sellega võiks tegeleda riigiülene hankeamet, kes tegutseks kasvõi ministeeriumi tasandil ja vastutaks riigi ehituste eest. Sellelt institutsioonilt saaks infot, kuidas planeeritakse ehituskrunte, või arutada tehniliste lahenduste üle,” räägib Suurorg.
Võiks tähelepanu pöörata sellele, et ehitushanked ei langeks ühte perioodi, eriti kui mingil ajahetkel ongi vähem hankeid. Ehitajad soovivad rohkem sisulist dialoogi riigi ja ehitussektori vahel, kus lisaks riigi nägemustele ja rahastusplaanidele saaksid nad vastuseid lihtsamatele küsimustele. Näiteks, mis mahus planeeritakse haridusasutuste ehitusi või rekonstrueerimisi – praegu vastused puuduvad.

Riigihankeid on vähemaks jäänud

Keit Paal ütleb, et linnapildis kraanasid vaadates võib Eesti ehitusturu seisu hinnata stabiilseks ja tööd jätkub praegu kõigile. „Viimastel aastatel on Eesti ehitusturu maht tõepoolest püsinud võrreldavas suurusjärgus, muutunud on küll valdkondade struktuur: kui mingil perioodil andsid suure osakaalu insenerrajatised ja torustikud, siis praegu eeskätt korteriarendus ja eratellijate hoonete tellimused. Riigihankeid on viimastel aastatel vähemaks jäänud,” nõustus ta.
Suuroru sõnul on erasektoris investeeringuid vähem, kui arvata võiks, näiteks võiks tööstussektor olla oluliselt aktiivsem. „Ida-Virumaal ringi sõites on näha palju tootmis- ja tehasehooneid, mis vajaksid hädasti renoveerimist või lausa uusi ehitisi. Imestan, et neis käib praegu tootmine, ometigi ei vasta renoveerimata hooned ühelegi nõudele,” mõtiskleb ta. Elamuehituses on olukord palju positiivsem, seal on trend tõusuteel.
Kuigi paljud ehitajad saavad seal väga palju tööd, toimub elavnemine mingi teise valdkonna arvelt. „Kohati on märke, mida saab isegi võrrelda ehitusbuumiga. Ehitatavate objektide sisetööde osakaal on suur ja töökäsi napib,” selgitas ta.

Masuaja õppetunnid

Suurorg hindab tagantjärele ettevõtte regeerimiskiirust majanduskriisis heaks. Kõige suuremaks õppetunniks oli see, et mida kiiremini ettevõte lõpetas ebavajaliku tegevuse ja tõmbas oma tegevust tohutult koomale, säilitades minimaalselt vajaliku tegevuse, seda paremini elati periood üle. Lisaks oli masuaja alguses ehituses inerts väga suur, heal ajal sõlmitud lepingud olid head ja võrreldes kaubanduse olukorraga ei tuntud nii suurt pitsitust. "Hiljem aga oli masu lõppedes olukord vastupidi, isegi aeglasemalt tulime kriisist välja kui teised ärivaldkonnad. Usun, et praegu mõtlevad kõik osapooled rohkem asjad läbi – nii tellijad, ehitajad kui ka alltöövõtjad. Arvestades, et tehnoloogia arenedes on ehituses kõik nõudlikumaks läinud ja jälgitakse igat pisiasja. Arvan, et masu kogemus oli kõigile väga värskendav ja virgutav kogemus,” ütles Suurorg.
Paali sõnul aitas ettevõttel masuajaga toime tulla Merko tugevus – ehitusteenuste lai ulatus. „Kui üks valdkond on madalseisus, on me eesmärk kompenseerida seda muude valdkondadega. Nii on meil praegu insenerrajatiste projekte vähe ning seda aitavad kompenseerida korteriarendusprojektid ja hoonete ehitus. Paindlikkus ja teenuste lai ulatus aitab paremini kohaneda muutuva turuolukorraga,” selgitas ta. „2011. ja 2012. aasta aitas meil üle elada tollane eurorahastusega projektide suur maht – toona andis meil väga olulise osa tulemusest just insenerehituse valdkond.”

Paal selgitab, et kui enne masu arvati ehitusturul tihti, et peamine on kätte saada leping ning alles seejärel hakati mõtlema, kuidas töö tehtud saab, siis praegu tehakse oluliselt tugevam eeltöö enne hinnapakkumist ja lepingu sõlmimist. „Võimalikud riskid kaalutakse nüüd teadlikumalt läbi, kontrollitakse põhjalikumalt nii tellijate kui ka koostööpartnerite tausta. Odavaim hind on otsustamisel peamiseks kriteeriumiks eeskätt siis, kui hinnaerinevused on suured. Eratellijate puhul näeme õnneks seda, et väiksema hinnavahe korral eelistatakse tihti usaldusväärsemat koostööpartnerit, et võimalikke riske ennetada,” selgitab Paal.
„Lisaks otsivad ettevõtted praegu rohkem võimalusi, kuidas tellijale vastu tulla ja samas ise efektiivsem olla. Pakume tellijale n-ö võtmed kätte terviklahendusi, mis teeb tellija elu mugavamaks ja võimaldab meil anda kogu tervikule oma garantii. Meie ülesanne on asi kvaliteetselt ja efektiivselt ära juhtida.”
Artikkel ilmus EPLi erilehes 25 aastat Eesti ettevõtlusest

Ehitus ja Remont