EHITUSLUBA | Millal on seda vaja ja kuidas taotleda?

Suvekuud on ideaalne aeg võtta ette suuremad ehitus- ja renoveerimistööd — alustada ammu plaanitud aiamaja või sauna ehitusega, laiendada olemasolevat eramut või ehitada hoopis uus kodu. Millisel juhul läheb selleks vaja ehitusluba, millal aga ei ole vaja sellega üldse pead vaevata?

Laias laastus on nii, et omale maja ehitamiseks on vaja ehitusluba. Ehitusluba on luba ehitamise alustamiseks, mille kohalik omavalitsus annab kinnisasja omanikule või isikule, kelle kasuks on seatud võõral maal ehitise omamist võimaldav asjaõigus. Ehitusluba väljastatakse projekti alusel, mis on hajaasustusalal koostatud vastavalt projekteerimistingimustele või detailplaneeringu kohustusega alal (sh tiheasustusalal) vastavalt kehtivale detailplaneeringule.

Ehitusloa vajadus sõltub sellest, mida ehitama hakatakse või mida ehitisega tehakse (rajatakse, laiendatakse, lammutatakse jne), lisaks kui suur ehitis on. Kui hakatakse ehitama elamut või seda teenindavat hoonet ehitisealuse pinnaga 0—60 m² ja mis on üle 5 m kõrge, siis on juba ehitusluba vaja. Ehitusluba ei vaja planitavad hooned, mis on ehitusealuse pinnaga 0–20 m2 ja kuni 5 m
kõrge. Täpsemat teavet selle kohta saab vaadata Ehitusseadustiku lisast 1.

Ehitusseadustiku järgi on ehitusluba kohaliku omavalitsuse nõusolek:

• püstitada ehitusloale märgitud maaüksusele ehitis ja ehitise teenindamiseks vajalikke rajatisi;
• laiendada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa;
• rekonstrueerida ehitusloale märgitud ehitist või selle osa;
• lammutada ehitusloale märgitud ehitist või selle osa.

Nii et kui tahad ehitist lammutada, siis sellekski on vaja ehitusluba.

Ehitusluba annab ühtlasi õiguse ehitise tehnosüsteemide muutmiseks. Ja kui on taotletud ehitusluba ehitise laiendamiseks, siis annab see õiguse ka sama ehitise rekonstrueerimiseks.

Ehitusprojekt peab olema ehitusloaga kaasas

Kui ehitamiseks on nõutud ehitusluba, siis tuleb selle taotlemiseks esitada ka ehitusprojekt. Ehitusprojekt on projekteerimise käigus koostatud dokument, mis sisaldab ehitamiseks vajalikku teavet ja ehitada tuleb alati ehitusprojekti järgi. Ehitusprojekti staadiumid on: eelprojekt, põhiprojekt ja tööprojekt. Ehitusloa jaoks ei ole vaja väga põhjalikku projekti koostada ja seetõttu tehakse esialgu eelprojekt. Küll on aga hiljem vajalik põhjalikum töö- või põhiprojekt, kus on kõik ehitamise protsessid jooniste ja detailidena välja toodud.

Tegelikult ei piirdu ehitusprojekti roll ainult ehitisele ehitusloa taotlemisega või ehitamisprotsessiga, vaid projektil on ka teisi olulisi ülesandeid:
• Ehitusprojekt on ehitamise alus.
• Projekti alusel hinnatakse ka ehitise nõuetele vastavust, näiteks ehitise ohutust.
• Ehitusprojekti alusel toimub nii omanikujärelevalve kui ka riiklik järelevalve ehitustegevuse üle.
• Ehitusprojekt peab vajadusel andma teavet ehituse kasutamise ja korrashoiu kohta.

Mida tuleb enne ehitusloa taotlemist teha?

1. Tuleks valida krunt, kus on juba olemas vajalikud liitumispunktid vee- ja kanalisatsioonitrassiga, elektri-, gaasivarustusega jm. Kui need puuduvad, siis tuleks enne krundi ostmist tutvuda põhjalikult detailplaneeringu ning omavalitsuse poolt väljastatud projekteerimistingimustega.
2. Taotleda tehnovõrkudega liitumiseks tehnilised tingimused liitumisprojektide koostamiseks ning vajadusel sõlmida ka liitumislepingud.
3. Kindlasti tuleks pöörata tähelepanu, et kinnistu omaks ka õiget sihtotstarvet. Kui tegemist on sotsiaalmaaga, siis sinna ei saa endale elumaja ehitada. Väga sageli jääb ehitusluba saamata just põhjusel, et ei ole piisavalt uuritud, kas väljavalitud krundile võib üldse ehitada või mitte.
4. Enne projekti koostamist tuleb kinnistule teha geodeetiline alusplaan ehk geoalus, mille peale on kantud kõik kommunikatsioonid, mis krundil olla võivad. Tuleb jälgida, et nende asukohad oleksid kooskõlastatud tehnovõrkude omanike või haldajatega. See on vajalik projekteerijale/arhitektile, et ta oskaks ehitise projekteerimisel nendega arvestada.
5. Arhitekt, kes koostab maja projekti, peab olema pädev ja kogemustega, tundma standardeid ja projekteerimistingimusi. Asjatundmatu arhitekt võib olla suureks takistuseks ehitusloa saamisel, sest tema käe alt tulev projekt ei vasta enamasti nõuetele, ka ei ole ta abiks ehitusloa taotlusprotsessis.
6. Kui projekt on valmis, tuleb see kooskõlastada Päästeameti (selle kooskõlastuse võtab kohalik omavalitsus) ja teiste asjasse puutuvate ametkondade ja asutustega (nt tehnovõrkude omanikega).
7. Kui kõik vajalikud dokumendid on koos, tuleb need esitada elektrooniliselt läbi ehitisregistri koos ehitusloa avaldusega. Samuti tuleb maksta riigilõiv. Ehitisregistri kaudu ehitusloa taotlemine pole just kergete killast ja hea oleks appi võtta mõni pädev isik, kes seda teha oskab, näiteks projekti koostanud arhitekt.

Ehitusloa kehtivus

Ehitusluba on tähtajatu, samas kaotab ehitusluba kehtivuse, kui ehitamist ei ole alustatud kahe aasta jooksul ehitusloa väljastamise päevast arvates, kusjuures ehitamise alustamise päevaks loetakse esimest ehitusprojektile vastavate tööde tegemise päeva.

Kohalik omavalitsus võib ehitusloa väljastamisest ka keelduda, seda enamasti juhul, kui taotluses on puudused või kui ehitusprojekt ei vasta nõuetele. Puuduste kõrvaldamisel saab ehitusluba uuesti taotleda.

• Kõigest detailsemalt loe Ehitusseadustikust.

LOE LISAKS:

Kas iga puukuur ja kuivkäimla tuleb aastal 2020 ehitisregistrisse kanda? Kas iga ehitis vajab projekti?

Millal võib ehitustöid teha ilma projektita ja millisel juhul tuleb need seadustada?