Eesti on Euroopa suurim puitmajade eksportija
Maailma kliimale on väga hea uudis, et puitmajade populaarsus kerkib iga aastaga ning tarbijad mõtlevad aina enam keskkonnasõbralikkusele. Loomulikult on igal materjalil omad keskkonnamõjud, kuid uuringute järgi säästavad keskkonda enim just puidust ehitatud majad. Seejuures metsa pindala Euroopas kasvab pidevalt ja Eestiski on täna kaks korda rohkem metsa, kui oli esimese maailmasõja ajal. Olulisem metsa suurusest on aga selle jätkusuutlik majandamine.
Puitmajad aitavad võidelda kliimamuutustega. Puud on looduslikud süsinikusalvestid, kuna CO2 on taimede üks põhilisi toitaineid. Kui puidust ehitatakse maja, siis süsinik salvestub ka puitmajas aastakümneteks ja aastasadadeks ning nii vähendavadki puitmajad süsiniku kontsentratsiooni atmosfääris. Seega, iga puitmaja omanik on nii globaalselt kui ka lokaalselt vastutustundlik inimene, kelle valikud ja harjumused annavad panuse kogu maailma heaks. Võime arvata, et mõjutame maailma vähe, kuid meenutagem – Eesti on siiski Euroopa suurim puitmajaeksportija.
Kas teate oma maja CO2-jalajälge hällist väravani?
Kodu ostmisel pööratakse järjest enam tähelepanu energiamärgisele, mis näitab hoone mõju keskkonnale energiatarbe kaudu. Kuid energiamärgis ei võta arvesse hoone ehituseks kasutatud materjalide ja tööprotsesside keskkonnamõju. Siin ongi abiks süsinikumärgis. See märgis tähistab antud hoone hällist väravani CO2-heitmete kogust. Greenline House on ASi Kroonpress ja Eesti Puitmajaliidu koostöös loodud süsinikjalajälje arvutamise teenus, mille abil saavad majaehitajad ja -ostjad teada puitmaja ehitamiseks kulunud materjalide, töötundide ja tööprotsesside keskkonnamõjust kliimasoojenemisele ning võrrelda seda näiteks tüüpilise kivimajaga.
Nordic Houses KT on saanud sellise märgise kahele majale. Aasta Tehasemaja konkursil esikoha võitnud 115 ruutmeetrise Nordic Compact M elumaja süsinikjalajälg on –15 285 kgCO2, mis annab süsinikumärgiseks A+. See number arvestab nii fossiilkütuste põletamisel tekkinud süsinikuheitmeid kui ka fotosünteesi käigus puidu poolt atmosfäärist ära võetud süsiniku (CO2) kogust. Jah, puitmajade puhul saab süsinik olla tõesti miinuses – see tähendab, et puit töötab justkui süsinikupangana.
Tuues võrdluseks sama energiatõhusa kivimaja võiks arvata, et tegemist on samuti keskkonnasõbraliku hoonega, kuna küttele kulutakse ju vähe. Aga energiamärgis ei võta arvesse majade materjali mõju keskkonnale, mida iseloomustab samasuguse 115 ruutmeetrise kivimaja süsinikjalajälg 44 tonni CO2! See on umbes sama kogus CO2, mis tekib sõites keskmise bensiinikuluga autoga neli korda ümber maailma. Lisaks kaalub kivist maja puitmajast ca 2,5 korda rohkem ehk materjali transport ehitusobjektile suurendab jalajälge veelgi.
Eestlastele on omased puidust majad
Norras ja Rootsis on traditsiooniliselt 80% väiksematest elumajadest valmistatud puidust ning täna on taas see traditsioon kasvamas ka Eestis. Puidust korrusmajade näiteid on meil veel vähe, kuid tulemas on Viimsi riigigümnaasiumi hoone ning räägitakse ka keskkonnaministeeriumi uue hoone ehitamisest puitmaterjalist, et tuua väärikalt esile Eesti puidutööstuse võimekus. Tehnoloogia selleks on Eestis igati olemas.
Puitmajadega kaasneb ka palju müüte: puitmaja on tuleohtlik ja meeldib närilistele. Võrreldes näiteks ettearvamatult käituva metalliga, on puit tule korral väga usaldusväärne materjal ning ohutusnõuded ja materjalitöötlemise tehnoloogiad on arenenud tasemele, kus vanad müüdid enam paika ei pea. Kui aga mõelda ajaloole, on puitmajadel Eestis väga pikad traditsioonid, kuni saksa mõisnikud siia kivist maju rajama hakkasid.
Allikas: Eesti Puitmajaliit
