Siim Väljaots töötab kolmandat aastat Norra suurimas ehitusettevõttes Veidekke, mille tegevusaladeks on lisaks hoonete ehitusele ka kinnisvaraarendus, teedeehitus, inseneriehitus, tunneliehitus, mäendus. Firmas töötab umbes 7000 inimest. Ettevõte alustas tegevust juba 1936. aastal. Hetkel on ehitusfirmal osakonnad Norras, Rootsis ning Taanis. Töid on tehtud ka Aafrikas: Etioopias, Keenias.
Siim Väljaotsa ametinimetus on stikningsingeniør ehk geodeesiainsener. „Minu tööülesanneteks on erinevate elementide loodusesse (ehitusele, rajatisele) välja märkimine ning ülesmõõtmine, mõõdistusvõrkude rajamine, mahuarvutused, vajadusel dokumentide koostamine,“ kirjeldab ta geodeedina oma igapäevtööd.

Norras väärtustatakse turvalisust

2010. aastal lõpetas Siim Väljaots Tallinna Tehnikakõrgkoolis rakendusgeodeesia eriala. Norrasse sattus ta oma eelmise tööandja AS Geomarki kaudu. „Geomarki heaks töötasin 2 aastat. Geomarkil oli Norras üks koostööpartner, kellele hakkasin alguses tööd tegema ning kuna mulle sobisid Norra töömeetodid ja sealne ehituskultuur, siis uurisin, kuidas saaksin ka teistes Norra ettevõttes töötada. Geomarki partneri juures töötamine oleks eeldanud Norrasse kolimist ning materiaalselt suurt kaotust. Samuti olin huvitatud olukorrast, kus saan jätkuvalt elada ka Eestis, kuid töötada Norras. Saatsin CV praegusele tööandjale oma soovidega ning kuna huvi oli kahepoolne, saime allkirjad kiiresti paberile,“ meenutab Siim Väljaots Veidekkesse sattumise lugu.
Mille poolest erineb töö Norra ehitusettevõttes Eesti omast? „Ehitustegevus Norras erineb eelkõige tööturvalisuse mõttes. Väga suurt rõhku pööratakse ohututele töövõtetele. Igal hommikul toimub koosolek, kus räägitakse päeva ülesanded ära ning tuletatakse meelde, millised riskid võivad antud ülesannet tehes ette tulla. Turvaline töötamine on kindlasti esmane prioriteet. Huvitav on aga tähelepanek, et objektidel juhtub enamik tööõnnetusi just välismaalastega, kes hästi keelt ei oska. Muus osas on palju sarnast ehitustegevusega Eestis. Erinevus on ka kindlasti tööde hinnas. Muidugi on erinevusi ka geodeedi elus. Eestis sõidab geodeet üldjuhul erinevate objektide vahel, Norras/Rootsis/Soomes on statsionaarselt kohal kindel geodeet, kes märgib/mõõdab vajalikud asjad,“ seletab Siim Väljaots.

Põnevaid väljakutseid on jätkunud

Mitmekesine töö noorele geodeedile meeldib, sest saab tegeleda objektidega, millega Eestis kokku ei puutuks, näiteks suurte tunnelite ehitamine, mägede lõhkamine. Oma suurematest töödest Norras nimetab ta 1,6 miljardit norra krooni maksva E6 teedeehituse, kus rajati nii raudtee, maantee- ja raudteetunnelid ning teedevõrk.
Samuti Kirkenesis maantee ja tunneli rajamine, kus tehti väga palju lõhkamistöid (projekti maksumus 269 miljonit NOK), KTP Hydro Karmøy alumiiniumi tootmistehase ehitus, kuhu kulus 28 000 m3 betooni, 3500 tonni teraskonstruktsioone (maksumus 500 miljonit NOK).
Üks põnevaimaid projekte on kindlasti olnud E. Munchi uue muuseumi ehitus Oslos. Hoone kerkis päevas ca 1, 4 m. Hoone betooni valamist saab vaadata ka põnevast videost.

"Ma ei ütleks, et Eesti geodeesiaettevõtted oleks arengust maha jäänud, lihtsalt materiaalsed võimalused on erinevad. Olen rääkinud paljude Eestis töötavate kolleegidega ning tehnoloogilised erinevused pole suured, pigem töömeetodid. Muidugi erinevate väikevahendite kättesaadavus Norras on palju lihtsam, mis muudavad tööd kiiremaks, täpsemaks, mugavamaks. Eestis saadav ehitusalane haridus on piisav, et maailmas hakkama saada, lihtsalt vaja on natuke laiemat mõtlemist, julget pealehakkamist ning inimeste mõistmisoskust,“ ütleb Siim Väljaots. Ta kiidab ka Eesti ehitusettevõtted, kellel on väga hea paindlikkus ning kohanemisvõime turgudel muutuva olukorraga.

Eestis on keeruline suurprojektidele tööle saada

Kas ja millal võiks ta Eestisse tagasi tulla? „Eestis oleks kindlasti tööd, kuid mulle meeldib väga Norra riik, sealne keel, kultuur ning suurepärased kolleegid. Samuti on põnev ennast panna proovile teises keskkonnas ning leida tööalaselt teisi võimalusi. Olgem ausad, Eestis on väga keeruline saada tööle kusagile suurele projektile ning seal ka teenida insenerile kohast palka. Geodeesia on koht, kus ehitusettevõtted üldjuhul kokku hoiavad,“ ütleb spetsialist.
Norras on enamik teeprojekte BIMis ning see muudab andmete töötlemise väga mugavaks, näiteks ekskavaatoritesse, buldooseritesse, puurmasinatesse, teehöövlitesse andmete edastamise. „Samuti betoonkonstruktsioonides on BIM-mudelid väga kasulikud. Siis saab erinevate töödejuhatajate ning meistritega mudelite peal asjad kokku leppida, et kuidas ja mismoodi antud lahendused neile ette märkida. See eeldab, et mudelid on ka õiged. Mina ei tööta ainult BIM-mudelitega, enamalt praegu ikkagi tavaliste tööjoonistega (2D). Mul on muidugi olnud kokkupuuteid BIM-mudelitega ning tuleb tunnistada, et need aitavad ehitusel probleeme vältida,“ kinnitab Siim Väljaots. Eriti kulub see ära just keerukamate trasside ristumiste puhul.