Ebaseaduslikud ümberehitustööd ja kehv ventilatsioon põhjustavad raskeid gaasiõnnetusi


Ebaseaduslikud ümberehitustööd ja kehv ventilatsioon põhjustavad raskeid gaasiõnnetusi
Lauri Kool

Aasta 2016, Põhja–Tallinn, Erika tänav. Paarikuuse vahega toimub selle tänava kuuendas majas kaks gaasiõnnetust, mis nõudsid kahe lapse elu. Traagilisele sündmusele järgnesid arutelud teemal, kas gaasikatlad on ohtlikud? Kuidas selliseid õnnetusi vältida ja kes vastutab? Teema aktuaalsus pole kuhugi kadunud.

Uurimise käigus selgus, et mõlemal korral oli õnnetuse põhjustajaks vingugaas. Ühel puhul oli häiritud gaasiseadmele värske õhu pealevool, mistõttu toimus seadmes mittetäielik põlemine ning seade hakkas eritama vingugaasi. Teisel puhul oli suitsulõõri puhastusluuk jäänud lahti, mistõttu pääses teise korteri gaasiseadmest lähtunud põlemisgaasid naaberkorterisse.
Selliste õnnetuste toimumist võib pidada erakordseks- Tehnilise Järelevalve Amet (TJA) on kogunud gaasiga seotud intsidente statistikat 8 aastat ning selle aja jooksul ei ole analoogseid juhtumeid olnud.

Kõige tüüpilisemad kodutarbija gaasiseadmed on gaasiveesoojendi, gaasipliit ja gaasikatel. Tehnilise Järelevalve Ameti (TJA) andmetel on kõige sagedamini väljakutsed gaasiavariilistele olukordadele seotud gaasilekke või -lõhnaga. Kõige enam toimub gaasiavariisid Tallinnas ja Ida-Virumaal. Eramajades on olukord suhteliselt hea – seal on spetsiaalsed katlaruumid. Probleem on pigem gaasisoojenditega, mis asuvad inimestel korterites ja vannitubades.

Kas gaasiseadmed ongi ohtlikud?

Seotud lood:

Pärast Erika tänava õnnetusi tekkis paljudel küsimus: kas gaasiseadmed on ohtlikud? Kõik eksperdid kinnitavad, et tänapäevased gaasikatlad on ohutud ning erilist riski õige paigalduse ja kasutamise korral ei ole. Tähelepanu tuleb pöörata torustikule, mille kaudu gaas katlasse jõuab. Tuleb veenduda, et ei oleks mingisuguseid lekkeid.
Kui gaas on edukalt katlasse jõudnud, siis seal hoolitseb edasise eest automaatika. Kaasaegsed seadmed on varustatud anduritega, mis reguleerivad kogu katla tööd. Kui kasvõi üks andur annab veateate, siis koheselt suletakse gaasi etteanne.
Gaasiseadmeid on erinevat tüüpi ja erinevate tööpõhimõtetega, õnnetused on toimunud peamiselt sellist tüüpi kateldega, mis sõltuvad õhust, see tähendab, et töötamiseks vajaliku õhu saavad nad ruumist.

Põhjused, miks gaasiseadmetega õnnetusi juhtub, on mitmeid. Üks põhjus on majade soojustamine. Erika tänava majaga sarnast tüüp hooned on algselt ehitatud loomuliku ventilatsiooniga, st õhuvahetus toimub läbi välisseinte ebatiheduste, läbi puitakende pilude jms. Nõukogude ajal teostati sellistes majades regulaarset kontrolli, kontrolliti tervet süsteemi, nii seadmeid kui suitsulõõre ning ka gaasipliite. Sellega elimineeriti juhuslike õnnetuste juhtumine.
Täna on olukord selline, kus paljud majad on soojustatud, vahetatud aknad, tehtud omavolilisi ümberehitustöid: gaasiseadmeid ühendati ümber teistesse, selleks mitte ettenähtud lõõridesse. Sageli paigaldati gaasiseade kinnisesse kappi. Aja jooksul ummistusid suitsulõõrid. Sellega on loodud olukord, kus põlemisõhk jääb korterisse.

Pooltel uuritud korteritest oli puudulik ventilatsioon

Selleks et gaasiseadmed saaksid ohutult ja korrektselt töötada, peab paigaldusruumis olema tagatud õhuvahetus. Juhul, kui seade on vannitoas, siis peab lae all peab olema ventilatsioonirest ventkanalisse ja ukse all õhuava, mille kaudu gaasiseadme põlemiseks vajalik lisaõhk vannituppa pääseb. Mõnikord sellega ei arvestata ja paigaldatakse remondi käigus uus vannitoa uks, milles pole värske õhu juurdepääsu avasid.
Kui korteri avatud pind on väiksem kui 40 m2, siis tuleb korteri välispiiretesse teha ava, kustkaudu saab õhk siseneda kasvõi läbi erinevate ruumide sellesse kohta, kus katel asub.
Selleks, et ennetada gaasisüsteemidega tekkivaid õnnetusi on vajalik läheneda korrusmaja ventilatsioonile ja gaasisüsteemidele terviklikult. Oluline on kontrollida nii gaasiseadmeid kui ka ventilatsioonisüsteeme.

Ventilatsiooni tagamine on ohutuse seisukohast väga oluline. Lauri Kool

Tehnilise Järelvalve Ameti poolt läbi viidud uuringud on murettekitavad - ligi pooltel uuritud korteritest oli puudulik ventilatsioonisüsteem.
Gaasi- ja ventilatsioonisüsteemide auditite läbiviimisega tegeleva ettevõtte Wineco OÜ juhatuse liige Martin Mõts märkis, et teemat puudutav üldine teadlikkus on väga madal nii elanikkonna kui riiklike institutsioonide seas.

„Liiga tihti on ühistute ning elanike seas läbiv mõttelaad: „aga oleme ju nii koguaeg elanud ja siiamaani ei ole meiega midagi juhtunud.“ Probleem seisneb aga selles, et mida enam aeg edasi, seda rohkem renoveeritakse elanike poolt omavoliliselt kortereid, mille tagajärjel jäetakse tähele panemata tervikpilt. Näiteks oleme korduvalt avastanud, et elanike omavoliliste vannitoa renoveerimiste käigus on suunatatud enda gaasikatlast tulenevad heitgaasid naabri vannituppa. On ette tulnud juhtumeid, kus korteriühistu mõistab olukorra tõsidust, kuid elanike teadmatusest tingitult ei tehta ühistuga olukorra parandamiseks piisavalt koostööd,“ selgitas Mõts.

Päästeameti päästetöö osakonna ekspert Ivar Frantsuzov rõhutas, et inimesed peaksid kindlasti andma oma maja ühistu liikmetele teada, kui neile tundub, et majas käib kahtlane ehitustegevus, sel juhul saab kontrollida, kas töid teevad spetsialistid ja kuidas lahendatakse ventilatsiooni – ja gaasisüsteemide probleemid.

Vastutab omanik või ühistu?

Gaasiseadmetele ja –paigaldistele kehtestatud nõuete ja ohutuse tagamise eest vastutab alati omanik. Korterisiseste seadmete puhul on selleks korteriomanik, ühiskasutuses olevate seadmete puhul vastutavad kõik korteriomanikud ühiselt. Igasugune korterisisene gaasitöö tuleb kooskõlastada kortermaja kaasomanike ning korteriühistuga.
Kasutuses olevate gaasiseadmete ja -torustike tehnilise seisukorra ja kasutamise nõuetele vastavuse kontrollimiseks on soovitatav tellida audit. Gaasipaigaldisele, mis on üle 15 aasta vana ja asub kortermaja ühiskasutuses olevates ruumides, tuleb teostada audit ning seda korrata hiljemalt iga 4 aasta järel.
Tehnilise Järelevalve Amet rõhutab, et gaasitööde tegemiseks peab olema määratud gaasitööde eest vastutav isik, kelle kompetentsus peab olema tõendatud, tal peab olema erialane ettevalmistus, vähemalt 2-aastane töökogemus gaasitöö tegemisel. Gaasitööde teostaja saab valida majandustegevuse registrist.
Iga gaasi- ja ventilatsioonisüsteem vajab ka regulaarset hooldust. Selleks tuleks kindlasti kutsuda spetsialist, kel oma oskuste tõestamiseks ette näidata ka litsents, oskamatu hooldusega võib katla pigem ära rikkuda.

Tavaliselt kipuvad inimesed mõtlema hooldusele kütteperioodi algul, kuid tegelikult on see kõige ebasobivam aeg, sest siis on järjekorrad pikad. Seadme seisukohast pole aga vahet, millal hooldada. Korralikult hooldatud gaasikatla eluiga on umbes 15 aastat.

Mis on vingugaasi andur?

Alates järgmisest aastast peab vingugaasiandur olema eluruumis, kuhu on paigaldatud korstnaga ühendatud gaasiseade. TJA hinnangul on selliseid majapidamisi Eestis ca 20 000, peamiselt asuvad need Tallinnas, Tartus ja Ida-Virumaal. Andur ei ole kohustuslik, kui tehniliste ja ehituslike abinõudega on välistatud vingugaasi teke ja ruumi sattumine.

Vingugaasi olemasolu inimene tajuda ei suuda. Vingugaasimürgistuse tunnusteks on peavalu, peapööritus või väsimus. Pikemaajalisem viibimine madala vingugaasikontsentratsiooniga siseruumis võib soodustada ka näiteks infarkti ja insuldi riski ning halvendab otsustus- ja keskendumisvõimet. Kõrge vingugaasikontsentratsiooniga õhu sisse hingamine on aga eluohtlik.

Kui eluhoonesse lekib vingugaasi, annab andur häiresignaali. Ivar Frantsuzov Päästeametist selgitas, et sel juhul tuleb kiiresti avada aknad, uksed ja ruum korralikult tuulutada. Vingugaasianduri paigaldamine on ühekordne kulu ja selle keskmine tööiga on kuni 10 aastat. Ekspert rõhutas, et niisketesse ruumidesse sobivad niiskuskindlad andurid.

Anduri paigaldamisel tuleb järgida tootja paigaldusjuhiseid. Soovitatav on andu paigaldada umbes rinna kõrgusele. Mõnevõrra üllatav võib tunduda, et vingugaasianduri võiks paigaldada ka rõdule, juhul kui see on kinni ehitatud ja rõdul on gaasigrill, nimelt võib gaasi lekkida balloonist või ühendusvoolikust. Ettevaatlik peab olema ka gaasiballooni transportimisel auto pakiruumis. On olnud juhuseid, kus gaas on immitsenud välja ja täitnud auto salongi.
Kuigi õigusaktiga on see hetkel kohustuslikuks tehtud üksnes gaasikütte puhul, siis samamoodi võib vingugaas tekkida ka muu kütuse põlemisel. Seetõttu on mõistlik paigaldada vingugaasiandur igasse sellisesse eluruumi, kus asub põlemisprotsessiga seade ja kus võib seetõttu ka vingugaasi tekkida ja ruumiõhku sattuda - näiteks ahi või kamin.
Vingugaasiandurid on kallimad kui suitsuandurid, mistõttu tasuks mõelda, kuidas ühistud saaksid andurite hankimisel õla alla panna.

Hea teada!

• Vannitoa või köögi, kus gaasiseade töötab, ukse all peab olema õhutusrest.
• Kui elate korrusmajas, veenduge, kas hoone ventilatsioon toimib piisavalt.
• Kui lagi on kollane või pruunikas, on probleemid korstnalõõri tõmbes.
• Gaasiseadmete rikke puhul lülitage seade välja ning kutsuge pädev gaasifirma tehnik.
• Kui plaanite oma eluaseme ümberehitust, kooskõlastage ehitusprojekt kindlasti vastavate ametkondadega: just kooskõlastamata ehitustööde käigus muutub sageli ka gaasiseadme töökeskkond, mis võib viia vingugaasi tekkeni ruumis.
• Õige režiimiga põlemise puhul on gaasileek sinine, kui leek on kollane, on see ohumärk.