„Tegelik reaalsus aga on see, et me proovime jagada oma väheseid ressursse nii hästi kui oskame ja mõlemad koolkonnad arendavad edasi neid teadmisi, millesse kumbki rohkem usub. Vaidlus ei käi pelgalt poliitilise ega finantskogemuse baasil. Taustal olev ökonoomiline kontseptsioon puudutab tervet valdkonda ja muidki tööstusharusid, sealhulgas (kuid mitte ainult) masina- , keemia ja mäetööstust. Võib isegi öelda, et tegemist on maailmavaatelise erinevusega, mis saab alguse koolipingist ning kinnistub läbi reaalsete katsetuste ja kogemuste,“ lisab Jüri Läll.
Betoonteede plahvatuslik areng saab toimuda ainult läbi uuringute ja uue õpikeskkonna loomise järgse kooliprogrammi muutuse läbi teinud inimeste, kes oskavad juba projekteerijale lähteülesannet kirjutades ette näha võimalusi, milles on arvesse võetud erinevate ideoloogiate eripärasid, plusse ja miinuseid.
Praegu on meil Asfaldiliidu arvates kahjuks kaks osapoolt: ühed, kes teavad, mida ja kuidas nad teevad ja teised, kes arvavad teadvat, et nad teavad teistest paremini, kuidas ja mida tegelikult tegema peab.
Eesti teede vanus ületab ettenähtud eluea
Siiski igapäevaselt näeme lagunevaid aukudega teid. Millest on Eestis tingitud asfaltkatte vähene vastupidavus ja suur kulumine? Kui palju mängib siin rolli meie heitlik kliima?
„Eestis paigaldatud asfaltkatete vähene vastupidavus ja suur kulumine on tegelikult müüt, selline üldlevinud uskumus, mida päevast-päeva ja aastast aastasse enesele sisendatakse ning sobival võimalusel levitatakse. Nii tädi Maali kui ka iga koolilaps teavad, et Eestis ehitatud teed ei kesta, sest nad on seda kusagilt kuulnud. Kuuldut kinnitavad igakevadised augud tänavate asfaltkatetes ja meedia kaudu võimendunud kriitika meie teede ebarahuldava seisukorra aadressil. Pole uudis, et välismaal on teadagi kõik parem, teed siledad ja asfalt ei lagune,“ kommenteerivad liidu esindajad uskumusi.
Sven Pertens ja Jüri Läll kinnitavad, et tegelikult ei ole Eestis paigaldatava asfaltbetooni kvaliteet erinev mistahes arenenud riigis paigaldatavast. Lähtematerjalid on samad, tehnoloogia on sama, masinapark on sama ja tööd teostavad sama tasemega spetsialistid. Eestis paigaldatud asfaltbetooni väiksemat vastupidavust ja suuremat kulumist mujal kasutatavaga võrreldes ei kinnita ükski statistiline andmebaas, mis on koostatud võrdluseks sobilikel alustel.
„Eesti teekatete keskmine vanus on aga üle 20 aasta, mis ületab asfaltbetoonkatte planeerimise ja projekteerimise aluseks olnud ettenähtud eluiga ligi 1,5 kordselt. Uutele asfaltkatetele annab ehitaja sageli 5-aastase kvaliteedigarantii ja võimalikud ehitusvead likvideeritakse selle perioodi vältel ehitaja kulul.
Sageli on ehitaja omal kulul sunnitud likvideerima ka probleeme, mis tingitud hoopis tellija valest lähteülesandest, vigasest projekteerimisest või ebapiisavast hooldusest. Tavapärane garantiiperiood on väga paljudes riikides 2 aastat ja ehitajapoolne garantii laieneb vaid otsestele ehitusvigadele,“ räägib Jüri Läll.