Mudeli abil saab luua simulatsioone, et ehitise projekteerimisel, ehitamisel, haldamisel ja hooldamisel langetada optimaalseid, suurimat lisaväärtust loovaid ning kokkuhoidlikke otsuseid.

Ehitise digimudelile ehk BIM-ile (Building Information Modeling) üleminekul saab hoonetega siduda hiljem ka rajatised nagu teed või sillad. Digimudelile üleminekul on võtmeisikuteks ehitiste omanikud ning tellijad, just neist algab edukas ja tõhus BIM kasutuspraktika.

TTÜ ja Tallinna linnavalitsus loodavad mudeli arendusse kaasata ka teisi omavalitsusi ning organisatsioone. Lisaks riiklikele otsustele tuleb omavalitsustes kujundada sobilikud info liikumise mudelid, mis võimaldaks kirjeldada ehitise andmeid kõigile osapooltele (avaliku sektori organisatsioonid, ettevõtjad, kasutajad) kogu ehitise elukaare jooksul.

Eesti ehitussektoris loodav lisandväärtus on ligikaudu veerand Euroopa Liidu keskmisest. BIM-i mõistlik rakendamine võimaldab seda lisandväärtust suurendada ning tuua ehitussektorisse enam tehnoloogiahuvilisi noori ja populariseerida TTÜs ehituse erialasid.

TTÜ ehitusprotsessi uurimisrühma juht professor Irene Lill: „Tänaval kõndides võib ju tunduda, et ehitus pole muud kui kraanad ja raudbetoon ning kui ehitaja platsi puhtaks teeb, siis ongi hoone lõpetatud. Tegelikult algab ehitise elu hetkest, mil inimesel tekib soov oma mõte paberile panna ja lõpeb amortiseerunud ehitise lammutamisega. Tallinna linn on ehituse suurtellijana meie uurimisgrupile hindamatu partner, kellel on aastate jooksul ellu viidud hangete kohta toorandmeid, mida meie teadlased saaks kasutada nii teaduse kui ka üldsuse huvides.“

„Digitaalse projekteerimine teeb reaalseks põhimõtte, et taristu kavandamisel on parem üks kord näidata kui kümme korda seletada,“ ütles Tallinna tegevlinnapea Taavi Aas. „Digitaalne projekteerimine on oluline kogukondade kaasamise vahend, sest inimesed mõistavad sellisel juhul palju selgemini, missugune uus ehitis välja nägema hakkab.“