Kunagi olid akunurklihvijad mõeldud vaid mõneks kiireks lõike- või lihvtööks kohtades, kuhu traditsioonilise juhtmega tööriistaga ei olnud lihtsalt võimalik minna. Need masinad olid juhtmega nurklihvijatega võrreldes tunduvalt nõrgemad ning ka aku sai praktiliselt hetkega tühjaks.
Tänu aku- ja mootoritehnoloogia hüppelisele arengule on aga akunurklihvijad aina suuremat populaarsust kogunud, pakkudes juhtmega masinatele pea samaväärset jõudlust ning arvestatavat kasutusaega.
Mida ühe akunurklihvija valimisel silmas peaks pidama ning mille järgi ikkagi lõplikku otsust teha.

Akude ühilduvus ja ketta diameeter

Voolunäljased akunurklihvijad nõuavad igal juhul kvaliteetseid liitium-ioon akusid ning viimased ei ole kuigi odav lõbu. Kuna paljudel tootjatel on kindla akutüübi jaoks terve tööriistaseeria, mis konkreetsete akudega ühildub, tasub tihtipeale valik juba olemasoleva brändi peale taandada.

Suurte ketastega akunurklihvijaid tänapäeva akud veel vedada ei jaksa ning pea kõik akunurklihvijad mahutavad endasse maksimaalselt kas 115 mm või 125 mm lõike- või lihvketta.
Ketta diameetri valik sõltub muidugi suuresti kasutaja enda vajadustest, kuid kõige levinumaks mõõduks on kahtlemata 125 mm, millega on raske mööda panna, kui vajadused just väga spetsiifilised pole.

Pöörded

Tühikäigupöörete arv annab aimduse kui kiiresti masin materjali eemaldab - mida suurem on number, seda agressiivsemalt ketas lihvib või lõikab. Tavaliselt on pöörete arv otseses seoses ketta diameetriga, sest väiksemat ketast on kergem suurtel kiirustel ringi ajada kui suurt.
Sellest lähtuvalt jäävad 150 mm kettadiameetriga masinate pöörded umbes 8000 p/min juurde, 125 mm kettadiameetriga masinad aga vahemikku 8500 - 9000 p/min ning 115 mm kettadiameetriga masinatel ulatuvad pöörded lausa kuni 10000 p/min!

Mugavus

Kaks peamist faktorit, mis tööriista kasutusmugavust mõjutavad, on selle kaal ja mõõtmed. Juhul, kui masina kasutamise eesmärk pole just tööstuslik, võib mõni väiksem nurklihvija kodukasutajale palju mugavamaks osutuda. Lisaks sellele, et neid on kergem pikemat aega käes hoida, on nendega ka väiksemate mõõtmete ja kaalu tõttu lihtsam tööd teha. Mugavust suurendavad veelgi erinevad lisad, nagu näiteks vibratsioonivastane lisakäepide ja targad elektroonilised funktsioonid.

Lüliti

Akunurklihvijad tulevad peamiselt kahte erinevat tüüpi lülititega - traditsiooniline lukustatav nupuga lüliti ja labalüliti. Üldiselt on mõlemal versioonil olemas ka mingit tüüpi kaitse, vältimaks tööriista tahtmatut käivitumist.
Labalülititel on küljes ka eraldi nupp, mis tuleb enne alla vajutada ning on, olenevalt konkreetsest nurklihvijast, intuitiivselt kasutatav või väga-väga häiriv ja pidevalt ette jääv. Labalüliti on ka meie isiklik lemmik, kuna sellega on lihtsam ja kiirem masinat käima panna ning olles mittelukustuv, on see ka palju ohutum.
Teine variant on traditsiooniline nupuga lüliti. Olles oma ehituselt ainult lukustuvad, lülitatakse masin nuppu ette poole lükates sisse, tehakse töö ära ja vajutatakse nupule tööriista seiskamiseks. Selleks, et nupuga lülitit kogemata valel ajal sisse ei lülitataks, on need raskesti käivad. Üks variant pole tingimata parem kui teine ning see küsimus on puhtalt subjektiivne.

Mootor

Laias laastus kasutatakse tööriistades kas traditsioonilisi 2-poolusega mootoreid või uuemal tehnoloogial põhinevaid 4-poolusega mootoreid. Kui esimesel juhul genereerib mootor jõudu iga 180° pöörde tagant ehk kaks korda ühe täispöörde jooksul, siis 4-poolusega mootor saab hoogu juurde iga 90° tagant ehk neli korda ühe täispöörde jooksul.
Viimasel juhul toodab mootor tunduvalt rohkem jõudu, mille tulemusel suureneb väändemoment ja paraneb ka ühelt laadimiselt saadav akukasutusaeg. Enamik kvaliteettootjaid kasutavad oma akunurklihvijatel küll 4-poolusega mootorit, kuid osadel masinatel see lisa puudub.
Tööriista mugavust suurendavad erinevad lisad, nagu näiteks vibratsioonivastane lisakäepide ja targad elektroonilised funktsioonid.