Ülejäänud osa kindlustisest peaks valmima sügiseks. Kui nii läheb, on tegemist maailma pikima ehitisega pärast Suurt Hiina müüri, mille peamüüri pikkuseks loetakse 2400 km ja kogupikkuseks 8851 km.
Türgi piirimüür koosneb betoonist moodulitest, igaüks neist kaalub 14 tonni. Müüri ülaosas on lisaks 60 sentimeetri kõrgune okastraattõke, vahendab Türgi ajaleht Yeni Safak. Moodulid valmistasid erinevad lepingupartnerit, teiste hulgas ka riigile kuuluv sotsiaalne ettevõte Toki.
Türgi ja Süüria vahele ehitati piir pärast Otomani impeeriumi langemist I maailmasõja lõpul. See algab lõuna poolt Vahemere rannikul asuvast Antakyast, läbib mäed Ülem-Mesopotaamias, kulgeb mööda Eufrati jõe kallast ning lõpeb seal, kus Tigrise jõgi Iraaki siseneb.
Kui uus müür kogu ulatuses valmis saab, on sellel 67 kaitsetorni, 67 vahitorni ja 100 kilomeetrine illumineeritud osa.
Kui Trumpi plaanitav 1600 km pikkune kaitseehitis piiril valmib, saab sellest pikkuselt teine müür maailmas.
Iisraeli läänekalda tõkke, mida ehitatakse Iisraeli ja läänekalda vahele, pikkuseks on valmiskujul 650 km.
Müüre ei rajata maailmas mitte ainult inimeste tõkestamiseks, vaid ka loodusjõudude vastu. Pärast 2011. aasta Fukushima katastroofi hakkas Jaapan ehitama suurt ja veelgi kõrgemat müüri oma rannikualade kaitseks. 6,8 miljardit dollarit maksma minev suurprojekt peaks ühendama 440 erinevat uut raudbetoonsektsiooni üheks pikaks, ligemale 400-kilomeetriseks kaitsevalliks, mis peaks tõrjuma Jaapanit ründavaid hiigellaineid.

Iisraeli läänekalda tõke.
Maailma suurim kaitserajatis on 9 meetrit kõrge, ülaosas 5,5 meetrit lai ning varustatud müüripealse tee, vahitornide, väravate ja kantsidega.