Korterelamute energiatõhusaks renoveerimiseks on alates 2010. aastast saanud toetust pea tuhat maja. 2020. aastaks on lootust, et terviklikult renoveeritud majade hulk ületab tuhande piiri. KredExi hinnangul on seeläbi on elamistingimusi parandamas ligi 100 000 inimest.
"Möödunud eelarveperioodil kehtinud toetusmeetme lõppedes panid TTÜ teadlased kokku rekonstrueeritud majade valimid, et selgitada välja tööde juures ilmnenud kitsaskohad. Leidsime, et umbes 200 maja oleks olnud võimalik teha paremini," rääkis TTÜ liginullenergiahoonete uurimisrühma juht Jarek Kurnitski.
Peamiseks puudusena tõi Kurnitski välja ventilatsiooni. Teatud lahenduste puhul õhuvahetus jäi nõrgaks. Ka soojustagastus polnud oodatud tasemel.
TTÜ teadlased tegid arvutusi, et vaadata, mis juhtunuks siis, kui korterelamute renoveerimiseks poleks eraldi toetusmeedet tehtud ning kõik ehitustööd oleks jätkunud tükkhaaval, süsteemse lähenemiseta.
"Tulemus oli hämmastav. Kui seda tööd teha turumajanduslikult jupphaaval, katust lappides ja nii nagu parasjagu vahendeid on, siis investeeriks ühistud väga vähe ja energiakulud oleks jätkuvalt suured. Teiste sõnadega erasektor toodaks järjekindlat kahjumit ja ka riik ei saaks arvestatavat energiasäästu," kinnitas Kurnitski. Kasumlikkuse saavutamiseks tuleb piisavalt investeerida.
Jarek Kurnitski sõnul on Eestis üle 20 000 korterelamu, mis on tänapäevases mõttes soojustamata ja ventileerimata. "Kui läheneda teaduslikult, on võimalik rahastada seda tööd pea täielikult energiakokkuhoiu arvelt. Oleme teinud arvutusi, mis näitavad, et riigieelarvesse laekub tagasi tööjõu ja käibemaksudena 32 protsenti renoveerimise kogumaksumusest," rääkis Kurnitski.
Pikemalt loe siit.