Ja siin ma nüüd olen. Sattusime juhuslikult ühele kinnisvarakuulutusele — maja meie praeguse elukoha lähedal, ja hakkasime mõtteid mõlgutama suuremalt, kui ma lähiajal oodata oleksin osanud.

Järsult kinnistusid mu mõtetesse pildid rohelisest aiast ja valgest lauast selle keskel. Sid päikeselaikudel lamamas ja mina terrassil hommikukohvi nautimas. Need pildid olid tugevad ja nendest ma lahti ei saanudki! Tunne oli nii võimas, et sellest nakatus ka Rene ja mitte ükski tuttav, kellele mõttest rääkisime, ei pidanud seda hullumeelseks.

Nüüdseks on see maja muidugi maha müüdud ja ega meil päris kindlat plaani polegi. Peale selle, et järgmisel suvel on mul oma aed, valge laud aia keskel, kus on mõnus sõpru kostitada ja pisut pojenge maja ääres.

Jah, meie kaua tehtud kaunikene on nüüd müügis. Mõte ei tulnudki nii raskelt, kui oleks lootnud ja südames on pigem ärevus ning ootus!

Tere tulemast, uued seiklused!

  • Miramii kõiki lugusid saad lugeda SIIT.