Nii hea tunne on kui jälle miskit tehtud saab, isegi kui kogu maja sisustamine tundub nagu mitte-iial-lõppev-projekt, siis lohutab see, et kui läheb kauem aega, saab ka kõik korralikumalt läbi mõeldud.

Sellist pilti on vist enamus blogilugejad juba näinud, kes mind Facebookis ja Instagramis ka jälgivad. Mida aga enamus näinud ei olnud, on see auk, mis selle ilusa laua kõrval oli:

See nn auk oli sinna meelega jäetud, et sellest üks hetk teha maast laeni kapp, kuhu mahutada igasugused asjad, mis seni veel kastides seisid – näiteks ettevõtte dokumentatsioon, ehituse dokumendid ja arved, laste “mälestustekastid” (ehk kastid, kuhu me kogume nende lapsepõlvest olulisi asju). Lisaks pidid sinna minema printer ja mapid, paberipakid ja pakkimisvahendid (paber, teip jms) ja kõik, mis puudutab tehnikat – juhtmed, patareid jms. Niikaua vedelesid need asjad meil lihtsalt kodukontori põrandal.

Sellesse kola täis nurka peaks kunagi (loodetavasti lähiajal) tulema üks lahtikäiv diivan, kus saab külalisi majutada. Senikaua kui kapp ehitamata oli, polnud mõtet seda diivanit eriti otsidagi, sest see poleks kuhugi mahtunud.

Alustasin sellest, et värvisin kapi taustaks oleva kipsplaadi ära.

Seejärel mõõtsime riiulite kõrgused ja arvestasime ustega, mis oli vaja tellida. Kokku oli vaja tellida neli ust ja tellisime Decora e-poest. Neil on heade hindadega ja suur valik lamelluksi, millest me valisime kahes mõõdus kokku 4 ust.

Igat riiulit katsetasime ka enne kui viimistlesime. Kapisisesed riiulid viimistlesin vaid Supi saunavahaga (läbipaistev). Lihtsalt seepärast, et mul oli seda sauna ehitusest alles jäänud ja päris viimistlemata ei tahtnud jätta. Keskmise riiuli värvisin valgeks.

Üks selliste ustega kapp meil tegelikult juba on selles toas – see on mehe töölaua kohal ja sinna sisse on peidetud ventilatsioonitorud, aga samas kasutasime ruumi ära selleks, et peita sinna ka wifi seade. Lamelluste eeliseks on see, et õhk käib läbi – meil pole probleeme wifi leviga majas ega ka sellega, et ruuter üle kuumeneks.

Kui riiulid olid valmis tehtud, oli aeg uste paigaldamiseks. Selleks ostsime furnituuripoest lihtsalt monteeritavad uksehinged – st sellised, mis ei vaja augu freesimist.

Omajagu läks aega kõige paika rihtimisega ja liistude läbi mõtlemisele. Kapi ühel pool oli sein, mis oli kaetud voodrilauaga ja serv oli lõpetamata. Kuna sobivat liistu selle jaoks poest poleks leidnud, siis tuli see ise freesida.

Hingede jaoks tuli lisada väiksed klotsid, et oleks kuhu neid kinnitada.

Nüüd algas minu osa kapi ehitusest. Seni oli enamasti toimetanud vaid mees selle kallal, aga meil on asjad paigas – viimistlemine on alati minu rida. Ka seekord kasutasime sama õlivaha, mida enamus puidust detailidel meie kodus – Osmo antiiktamme tooni vaha. Kandsin selle peale pintsliga ja käisin lapiga üle, et kuskile liigselt õlivaha ei jääks. Kuna need pinnad suurt pesu ei pea saama, siis piisab ühest kihist õlivahast – see annab piisavalt tooni. Mingit muud kaitset ei hakanudki peale tõmbama.

Paras nikerdamine oli nende lamellidega, mida oli vaja pintsliga mõlemalt poolt värvida ja samas vaadata, et kuskile õlivaha liiga palju ei jääks. Kui ma peale 4h õlitamist töö lõpetasin, käis pea ringi. Viimase osa tegin lae servast kuidagi trepi peal oleva redeli peal kõikudes. Hea meel, et see osa nüüd tehtud on.

Vahepeal oli mees lisanud kaks kipsplaadijääkidest tehtud kapiseina, mis pidid nähtavale jääma ja need ära pahteldanud. Minu ülesandeks oli kõik ilusti valgeks värvida.

danud riiuli kandurid ja valmis teinud soontega riiuli, mille pidime peale selle õlitamist lihtsalt kandurite külge paika lükkama.

Riiuli õlitasin samuti tumedaks.

Kui seinad olid värvitud ja riiul paika lükatud, sai hakata asju sättima. Kõige ülemistele riiulitele muidugi läksid need asjad, mida väga harva vaja läheb ja mida allapoole seda enam kasutusel olevad asjad.

Riiulite kõrgused planeerisin kapi sisse minevate kastide ja riiulite peale minevate mappide järgi. Printer sai omale kohale ja korvides on tihti kasutatavad kontoritarbed – klammerdaja, auguraud ja sildimasin.

Dokumendikarbid ostsin Ikeast juba mitu kuud tagasi. Korvid leidsin juhuslikult Prismast. Latern on magaziinist ja led-küünal samuti Prismast. Vaas on Apelsini poest ja puuvillaoksad Nelk Studio-st.

Selle seinakapi ehitamine kestis meil mitu kuud, sest viimasel ajal tundub, et peale töö ja elementaarsete kodu ja lastega seotud asjade midagi muud ei jõuagi teha. Ma ei teagi, kumma üle ma rohkem rõõmustan, kas selle kapi või selle üle, et see teine nurk, kuhu varsti diivan tuleb, nüüd selline välja näeb:

Seinakapi ehitamine on vaid üks meie mitmest projektist. Varasemalt oleme ehitanud köögimööbli, esikumööbli, sauna ja noh.. terve maja.. Kui see postitus sulle meeldis ja soovid meie tegemistega ka edaspidi kursis olla, siis jälgi ka meie facebooki lehte: Minu kodu ja instagrami kontot, kuhu postitan peaaegu iga päev: @minukodu.