KODU KOLLASES MAJAS: Pahteldamist ja värvimist ja veel palju töid

Jätkan siis oma järjejutuga. Alustaks ehk sellest, et nüüd on meil lisaks uutele akendele paigas aknalauad ja kipsist aknapõsed. Aknalaudade jaoks tellisime Stragendost tamme liimpuitkilbid, lasime need õigesse mõõtu lõigata ja üle lakkida. Ehitusmees pani need paika ka ja tegi aknapõsed ümber. Täitsa ilus on! Ma veidi kahtlesin lakkimise osas — mind häirivad sellised läikivad pinnad, eriti läikiv puit.

Ehk et oleksin eelistanud õlitamist, aga niiviisi saime lihtsama vaevaga, sest õlitamisega oleksime ise tegema pidanud. Ja see lihtsama vaevaga saamine on minu jaoks päris asjalik pooltargument.

Väiksed asjad vajavad ka tegemist

Ehitusmees on vahepeal veel nipet-näpet asjadega tegelnud, näiteks valanud betooni — ahjualuse piirkonna (jah, kunagi on meil ka ahi!) ja korstnajalgade ümbruse. Ise oleme viimasel ajal minimaalselt panustanud. Ega ma selle üle mõistagi eriliselt ei kurda. Sel nädalavahetusel on meil Habemikuga tähtis ülesanne kõik jamps korterist prügimäele vedada — ruumid peavad saama nii puhtaks, et maalritel võimalikult mugav oma tööd oleks teha. Kinni tuleb kiletada aknad ja aknalauad, et need seda jubedat lihvimistolmu täis ei saaks. Juba kripeldabki mul akende pärast, sest üldse ei tahaks, et need selle viimase möllu jooksul kuidagi oma ilu kaotaksid. Plaanis on teha ka kipsikrohviga väikseid parandustöid, üle kontrollida ega kuskilt mõni kruvi liigselt välja töllenda — ehk et valmistada aluspind ette võimalikult õnnestunud lõpptulemuseks. See on see, kui minusugused algajad kipsi panevad. Ehitusmehe pandud tahvlid on kõik ideaalselt kinni lastud ja igasugu vigastusteta, osa meie omadest on aga nagu vaeslapsed — nurgad murdunud, kruvid läbi lastud jne.

Pahtlit ja tolmu. Ja värvi!

Uuel nädalal alustavad maalrid pahteldamisega. Nii-nii tore! Kahe nädala pärast peaksid meil olema siis ilusad värvitud seinad. Ei jõua ära oodata, ausõna. Muidugi tõeliselt keeruliseks nüüd alles läheb, sest keegi (see tähendab, et ma ise) peab suutma valida need kõige õigemad värvid igale poole. Selge on, et kõik saab hele ja helge olema, kui ma just kogemata kuidagi valikuga puusse ei pane. Aga no kes see nüüd ütleb, mis need kõige sobivamad heledad ja helged toonid on?!

Nii kui maalritööd tehtud saavad, tahame järgmise sammuna lage panema hakata. Laelaudise tellisime selliselt kohalikult tegijalt nagu Uhtna Puit. Tegu kuuselauaga, 120 mm lai, valge värviga viimistletud. Lae panekuni võiksimegi jõuda äkki ülejärgmisel nädalavahetusel. Esimese sammuna tuleb distantsliistud paika saada. Need on need, mille külge laelaudis kinnituma hakkab.

Liistud liistule

Järgmisel nädalal tahan töösse anda ka lae- ja põrandaliistud. Muidugi enne tuleb meil Habemikuga mingi üksmeel leida. Mulle väga meeldivad kõrged valged põrandaliistud, no nii kuni 15 cm kõrged. Habemik ei ole sellest mõttest aga eriliselt vaimustatud. Viimasel ajal on ta küll veidi pehmemaks muutunud, koguni nii palju, et oli nõus 12,5 cm kõrguste liistudega. Võta või jäta!

Lõputu tööde järekord...

Kui maalritööd tehtud saavad, vajame ka plaatijat appi — järjekorras ootavad köögi tagasein, vannitoas valamukapi tagune, ahjualune, korstnajalgade ümbrused. Siinkohal on muidugi ka paslik keraamilisi plaate valima hakata (!).

Seejärel läheb põranda ja sealhulgas küttetorude ning sinna juurde kuuluvate vidinate panekuks. Põrand peab ju maas olema, kui köök kohale jõuab. Äkki mingil hetkel saabuvad ka liistud — saab need ka ühe jutiga ära panna. No ja siis, enne sõna “valmis” kasutamist, on veel selliseid asju teha nagu elektritööd (pistikud, lülitid seina), plafoonid venditorudele, äkki üks reisikene IKEAsse, et veidi valgusteid osta. Tahaks ju et elamisele ikka kodu nägu külge tuleks. Kui me selleks ajaks just totaalselt rahast lagedad pole.

LOE KA:

Viis interjöörivärvi, mis leevendavad stressi ja aitavad lõõgastuda

Birgiti suur maalritöö: Kuidas sündis helge ja suveilmeline elutuba