Toppisime krohvisodi ja krohvialuse puitsõrestiku laastud suure tolmutamise saatel (peast võttis halliks lausa) prügikottidesse ning tassisime nagu päkapikud (tutiga mütsid ainult puudu) pakke seljas käru peale. Aknast loopisime alla (naabrite sõidukeid säästes) üleliigset, naeltest punnis puitmaterjali — mida mõne aja pärast juba jaanilõkkeks saab süüdata -, ning ülejääk-telliskive.

Kui vahepeal sai “töömaa” juba päris nägusaks (no selles mõttes, et põrand oli pahnast puhas), siis mõtlesime ikkagi ise ka veidi lammutada. Habemik võttis maha ühe mõttetu vaheseina, mina toksisin seintelt krohvi ning lõpuks said ka korstnajalad krohvikihi alt vabaks. Habemik oli muidugi see suurema töö tegija, sest mina olin vahepeal ka Poisikesega. Kärutasin poja hoovis unne ja lippasin ise kähku üles tuppa tööd vihtuma. Sai mõned tunnid kasulikult mööda saadetud ning Habemikul ka töömeeleolu kõrgem.

Hetkel olema kollasest majast eemal, võib öelda, et suisa puhkusel. Ent näpud sügelevad ja mõte rändab ikka ja jälle sellele (veel) armetule kohakesele.

Tulevane kodu plaanil

Aga üldplaanist siis. Nagu pildi pealt näha, on tegemist kahe magamistoa, köök-elutoa ning wc-vannitoaga korteriga. Selline sai plaan koostöös sisekujundaja Kadiga Nom Designist. Eks näis, kas kõiki mõtteid ka reaalsuses rakenduda õnnestub. Mine sa tea, mis tõrked tekkida võivad.

Aga alustame algusest. Trepikojast meie tarekese ette jõudes peaksid tulevikus vastu vaatama kaks ust. Parempoolsem viib tehnoruumi, millesse paigutub kogu õhk-vesi soojuspumba atribuutika-muutika ning otseuks toob koju.

Kodus ootab esimesena, üsna loogilise jätkuna, ees koridor garderoobkapi, peegli, mingi istumiskoha ning väikse lauakesega, kuhu näiteks võtmed visata (Habemik vihkab, kui jätan autovõtmed kuhugile jope taskusse või käekotti ja tema siis tuhlaku seal). Mulle meeldib, kui kodus on koridor, kus kõik saabastelt pärit pori ja tänavakivikesed oma elu võivad elada. Praeguses ajutises kodus on meil koridor täiesti nö keset teed ja ikka juhtub, et magamistoas saab talla all kivide kõlinat nautida. Ehk siis koridor on minu maailmas ainult selleks, et koju tulla ja kodust minna.

Koridorist tuppa jõudes avaneb paremale esimene magamistuba, mis arvatavasti lapsevanemate omaks saab. See magamistuba on tilluke, kuid mida megaasja siis magamiseks ikka vaja on. Õnn on see, et garderoobkapp ära mahub ja muud nagu ei ihkagi. Seda sama korstnajalga ma siis küürisingi ja unistasin, kuidas seda ägedalt korda sättida võiks.

Ja ongi köök-elutuba. Köögi miinuseks on minu jaoks väike tööpinnaala, aga me ei suutnud ka paremat lahendust välja mõelda. Leppisin siis sellega, et kui suuremaks kokkamiseks läheb, tuleb tilli lihtsalt köögilaual hakkida. Selleks, et kõik köögiseadmed ära mahuksid ning ka tööpinna jaoks ruumi jääks, tegi sisekujundaja kööki vaheseinakese, kuhu sisse külmkapi ja ahju ära peidame. Suur söögilaud oli täiesti must have. Ma nii unistan sellest, et saaksin kenasti laua katta, külalisi võõrustada, inimestele otsa vaadata, täringut veeretada…

Kunagi nooremana oli mul söögilaua olemasolust täiesti ükstapuha, aga nüüd on see selline ilus helesinine unistus mu jaoks. Elutoas on siis veel ka diivan ja telekas. Vau, eks! Kuna korteri peal asub ka tühjana seisev ärklikorrus ning meie peregi võib kunagi laieneda, siis jätame ruumi ka trepi jaoks, millest tulevikus lae peale ronida. Seni kui treppi veel vaja pole, kasutame seda kohakest töönurgana. Mulle meeldib kaarte ja albumeid meisterdada ning see tundub toimetamiseks ülimõnus omaette nurgake olevat. Töönurga kõrvale on veel üks garderoobkapp planeeritud.

Teine magamistuba on Poisikese oma, kes sel nädalal käis issi süles oma toaga tutvust tegemas ja aknast hoovi vaatamas. Ootan väga lastetoa kujundamist ja sisustamist, see näib nii põnev ja loominguline.

Nagu näha, on keset elutuba ka kaminahi, mis hakkab olema meie teiseseks kütteallikaks. Põhiküte ikka õhk-vesi soojuspumba abil põrandaküte.

Ja siis ongi jäänud veel wc+vannituba. Kaalusime kaua, kas tahame elamisse sauna või vanni, vanni või sauna. Otsustasime vanni kasuks — äkki on väikeste präänikutega mugavam ja praktilisem kui saun. Pealegi saame väga eduliselt saunas käia ka Habemiku vanemate juures või minu vanemate tulevikus (if?) valmivas saunas. Saunas käimine meile muidu väga meeldib! WC-sse katsuks veel ka poti ära mahutada (!) ja pesumasina ning kuivati kappi peitu panna.

Tahaksin, et kodus oleks palju mahukaid panipaiku, et igal asjal kujuneks oma loogiline koht. Ma tõesti vihkan seda asjade pressimist kuhugi, et neid lihtsalt jalust ära saada. Iga asi peaks kuhugi kuuluma ja kui see ei ole võimalik, siis ehk on tema aeg lihtsalt otsa saanud. Ühesõnaga ma soovin, et mu kodu oleks puhas, ilma üleliigse mööbli ja tiluliluta ning hoiustamise kohti jaguks korralikult. Mulle näib, et sellistest paikadest jääb alati puudu. Või siis on lihtsalt liiiiiga palju asju.

Vaata Kadi kodukollasesmajas blogi SIIT