Kuna majas algselt vannituba puudus, tuligi kõigepealt mõelda, kuhu see rajada. Et maja keskel oli kaks suurt tsaariaegset ahju, mille soojamüürid jooksid läbi iga toa, siis ei olnud meil plaan ka planeeringut muuta. Ahjusid võib ju ikka vaja minna ja käsi ei tõusnud ka kuidagi tsaariaegseid ilukarniisidega ahjusid lõhkuma — isegi kui neid otseselt nii väga vaja ei lähekski, sest paigaldasime ühe esimese asjana majja õhk-vesi soojuspumba ja vesipõrandakütte. Valisime vannitoaks ühe põhjapoolse kahe uksega kambrikese, kus eelmisel omanikul asus midagi lugemistoa laadset. Selle kõrvale jääb kohe magamistuba ning läbi teise ukse pääseb otse kööki. Seega igati mugav ja praktiline asukoht. Vesi majja sisse tuli, aga puudus äravool, mille rajamiseks saime toetust Keskkonna Investeeringute Keskusest, selle kohta saab lähemalt lugeda kõige esimesest postitusest, mis asub SIIN.

Foto: Tuba sellisena, nagu see ostuhetkel oli


Põrand

Esimese asjana sai vannitoas ülesvõetud põrand — üllatuseks tuli ka see, et see oli ainus tuba kus oli kivisöe šlakk pandud põrandalaua alla soojustuseks, mujal ruumides aga linaluu. Laudpõrandast loobumine oli kahjuks vajalik veeküttega põranda tõttu ja vannituppa eelistasime mõistagi ka plaaditud põrandat.

Põranda alla läksid igasugused kommunikatsioonid nagu elektrilijuhtmed, kanalisatsioon ja veetorustik. Põranda valamisel said kõik pinnad ilusasti rihtlattiga loodi silutud, kuid kuivamisel selgus et seinaäärsed pinnad olid kohati 0,3 kuni 0,5 cm kõrgemal üldpõranda pinnast, need ebatasasused said ka hiljem tasanduslihvimise. Äravoolutrapi kallak sai ka põhimõtteliselt esimese valuga paika. Plaatimisel otsustasime koos plaatijaga diagonaalse ladumise kasuks, et vana maja kõverad seinad ja muud puudused silma ei torkaks. Põrandaplaadi valimisel olime kahe hinnaklassi vahel ning otsustasime soodsama plaadi kasuks mis oli ka parasjagu -30% soodustusega saadaval, ning hinnavõit tuli terve ruumi pealt ligi 800 eurot! Ka ahju katsime plaatidega, et see oleks kergemini puhastatav ja annaks visuaalselt pisut huvitavamat tekstuuri. Hiljem, kui ahju kütsime, ilmnes veel üks üleplaaditud ahju positiivne omadus — plaaditud pind oli tuntavalt ja kauem kuumem ning salvestas soojust parem, kui enne. Nii, et kel soov oma ahjule väike värskendus teha, siis üleplaatimine võib olla esteetilise kõrval ka hea ja praktiline lahendus.

Seinad

Vannitoa seinte viimistlemisel otsustasime kasutada erinevaid materjale — niiskesse tsooni (dušinurk ja kraanikausi ümbrus) läks hüdroisolatsioon ja plaat, ahju ümbrusesse Saviuku lubirohv ja akende ümbrusse, kus keeva kokkupuudet ei ole, linaõlivärviga viimistletud puitvooder, mille alla sai paigaldatud ka roovitus koos vajaliku torustiku ja juhtmestikuga.

Puitvoodri profiiliks sai valitud samasuguse puitvoodermustriga laud, mis leidus ka algupäraselt köögis. Saviuku lubikrohv tuli kreemjas valge- beežika pigmendiga, ning otsustasimegi seda ala mitte üle värvida, sest toon sobis.

Dušinurk

Veeäravoolutrapi ümber olev kallak sai esimese valuga korralikult tehtud, ning vajas vaid hüdroisolatsiooni ja veetrapi kinnitamist. Töö käigus otsustasime klaasist vaheseina kasuks, kuid mõõtudelt ei oleks meile n-ö valmis lahendused poeletilt sobinud. Lisaks avastasime, et vahesina asukoha pinnal on seinast 1 meetri peale 1,6 cm kallakut ning vahesein oleks pea 2 cm ühest nurgast õhku jäänud. Avastasime toreda klaasseinu valmistava ettevõtte Glassworks OÜ, ning meie dušinurga klaasist vahesein koos aluminiiumraamiga ja ruudustikuga sai kohapeal väljaehitatud vastavalt olemasolevale (1,6 cm meetri peale) nihkele.

Selle suhteliselt massivsele klaasist vaheseinale said kinnitused seina ja lakke, põrandale aga läks vaheseina raam spetsiaalse hüdroliimiga. Dušiseina välimuse ja kvaliteediga võib väga rahul olla ja kuigi üldiselt ma kellelegi blogis reklaami teha ei taha ja see ei ole eesmärk, siis Glassworks saab küll suured tänusõnad ja soojad soovitused professionaalse töö ja paigalduse eest.

Valamukapp

Dušiseina kõrvale tegime valamukapi ise — ehituspoest leidsime sobivas suuruses uksed, lõikasime õigesse mõõtu ja õlitasime heledamaks kuusekilbi, mis kataks ka pesumasina pealse ala. Erinevatest kohtadest otsisime väja ka musta värvi metallist nupud ja jalad. Jalgu Eestist ei leidnudki, need tellisime Rootsist Superfront’ist.

Viimasteks detailideks jäid valgustite ja peegli valimine. Ja kuna selleks ajaks oli juba vannitoa eelarve ammu otsa saanud, siis ostsime ehituspoest kallite disainvalgustite asemel hoopis soodsad õuevalgustid (ca 20 eur/ tk) ja algul plaanitud ümara metallraamiga peegli asemele vuntsisime üles pööningult leitud vana puitraamiga peegli.

Lagi

Kuna vannitoa lae värvikiht tundus veekindla värvina väga tugevalt laes kinni ja karestamisel ei ilmnenud pragusi ega muud sellist mis oleks hiljem niiskes ruumis kooruma läinud, otsustasime lae ülevärvimise kasuks. Üllatusena aga värvimise käigus hakkas vana laevärv uue värvikihi niiskuse alt lahti kooruma. Nii said kii siis tollised vanad laevoodrilauad korraliku kuuma vee pesu ning pahtlilabida kraapimise, kuni vana hele-beežika alküüdvärvikihini välja. Voodrilaua vahed said hermeetilise ülevärvitava paindliku akrüülliimi täite.

Tulemus osutus vägagi meeldivalt üllatavaks, ning hetkel on laed jäetud taotuslikult “kirjuks”. Laeliistude asetamisel pidime liistud kohati jupitama et kõvera lae kunarused eriti silma ei torkaks. Liitekohtade praod on täidetud ülevärvitava akrüülhermeetikuga.

Aken

Vana aken sai välja võetud ja asendatud uuega seestpoolt, selleks et maja fasaadipoolne ning heas seisundis akna katteliistud ja ajaloolised aknaluugid jääksid samale kohale. Maja fassaadi ei tahtnud me uute ja sinna sobimatute akendega muuta, sest maja asub miljööalas ning seda elamut on püütud ka muinsuskaitse aluseks objektiks taotleda. Aknad said tellitud vanade järgi ja väliselt jäi kõik samaks. Seestpoolt said põsed vooderdatud puiduga ja akna katteliistud on samad, mis põrandaliistud. Aknalauks sai vana pingilaud. Laeliistud valisime veidikene väiksema laiusega (7cm), et lagi ei tunduks liiga raskena. Aknaalune diivan on aiamööbel, mis sai plaanitud terrassile, aga kuna me terrassiehituseni ei jõudnudki, siis leidis õuemööbel koha toas.

Eelarve

Vannitoa eelarvet tagantjärgi kalkueerida on üsna keeruline, sest betoonitööd ja küttetorustik olid suuremad tööd, mida me ise ei teinud ja mille tegid ehitusmehed korraga tervel esimesel korrusel. Ja kogu veevärgi rajamine ei olnud vajalik mitte ainult vannitoa, vaid ka köögi ja kütteruumi jaoks. Kui aga võtta arvesse plaatimist, plaate, krohvisegusid, puitmaterjale, dušiseina, valamukapimaterjale, santehnikat ja muid sisustusdetaile, siis tuleb 12 ruutmeerise vannitoa remondi (ja sisustamise) hinnaks ca 5500-6000 eurot. Kindlasti saab ka odavamalt (ja kordi kallimalt), aga püüdsime säilitada enam-vähem mõistlikku hinna ja kvaliteedi suhet. Tuhandeeurostest segistitest ja dušikomplektidest me ei unistanud, aga päris 30 euroseid kahtlase kvaliteediga santehnikat ka ei tahtnud. Ja kuna meie eelmine wc pott eelmises kodus oli tehtud Türgis, siis seda mitut tundi paigaldades sai ka selgeks, et kahtlaseid Türgi potte uude koju kindlasti ei tule, sest nende installimine võib minna palju kulukamaks, kui paarsada euri kallim pott. Kui eelmist ülikitsa loputuskastiga ja täiesti ebaloogilise ehitusega potti paigaldas santehnik kaks tundi lakkamatult kirudes ja ropendades, siis see Villeroy&Bochi troonike sai oma kohale kõigest 10 minutiga.

Pisikesi parandusi veel vannituppa jagub — näiteks uksepiitade paigaldamine või lülitite ümbruse krohviparandused, aga üldjoontes võib selle toa valminuks lugeda. Järgmisel korral loodan juttu teha elutoa sisustamisest või siis katuse soojustamisest — mõlemad tööd on korraga käsil ja eks aeg näitab, kumb enne valmis saab.